Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab suurema osa endise Põlva rajooni alast.
Põlva maakond | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Pindala: 1823 km² (2017)[1] ![]() | |||
Elanikke: 25 347 (1.01.2019) | |||
Maakonnalinn: Põlva | |||
![]() |
ÜldandmedRedigeeri
Põlva maakond (Põlvamaa) asub Kagu-Eestis. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes Tartu maakonnaga, idas Venemaa Pihkva oblastiga, lõunas, edelas ja kagus Võru maakonnaga, läänes Valga maakonnaga. Maakonna kirdepiir Lämmijärves on ühtlasi riigipiir Venemaaga.
Kohalikud omavalitsusedRedigeeri
Põlva maakonnas on 3 valda:
Kanepi vald – Põlva vald – Räpina vald
Maakonnalinn Põlva oli omaette omavalitsusüksus aastani 2013, mil ta ühines Põlva vallaga.
LoodusRedigeeri
MaastikRedigeeri
Põlva maakond liigestub maastikuliselt kaheks:
- Kagu-Eesti lavamaa (maakonna lääne- ja keskosa)
- Palumaa (ida- ja kaguosa).
Kõrgeimaks kohaks on Laanemägi (212,3 m).
Põlva maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Suur Taevaskoda – 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand Ahja jõe ürgorus.
VeestikRedigeeri
Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et maakonna kõigi üle 40 jõe ja oja veed jõuavad Peipsisse ja Lämmijärve.
Maakonnas on ligi 130 järve, kogupind 1000 ha. Enamik maakonna järvedest moodustab järvestikke:
- Kanepi-Kooraste aheljärvestik, kus suurimateks järvedeks on Jõksi järv (65 ha), Piigandi järv (43 ha) ja Kooraste Suurjärv (39 ha);
- Mooste järved;
- Partsi järved;
- Tilsi järved.
Maakonna suurim järv on Meelva järv (78,7 ha).
RahvastikRedigeeri
Demograafilised näitajadRedigeeri
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Põlva maakonnas 31 002 elanikku. Neist 47,48% oli mehi ja 52,52% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,97‰, suremuse üldkordaja 13,64‰ ja loomulik iive −3,68‰. 94,74% elanikest olid eestlased ja 4,04% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,77%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,43% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,80%. Töötuse määr[2] oli 8,6%. Asustustihedus oli 14,3 in/km².[3]
AsustusüksusedRedigeeri
Põlva maakonnas on 2 linna, 7 alevikku ja 181 küla.
- Alevikud
- Ahja – Kanepi – Mehikoorma - Mooste – Vastse-Kuuste – Veriora – Võõpsu
- Külad
- Aarna – Abissaare – Adiste – Aiaste – Akste – Andre – Aravu – Eoste – Erastvere – Haavametsa – Haavapää – Hauka – Heisri – Himma – Himmaste – Himmiste (Veriora) – Hino – Holvandi – Hurmi – Häätaru – Ibaste – Ihamaru – Jaanikeste – Jaanimõisa – Joosu – Jõepera (Meeksi) - Jõevaara – Jõeveere – Jõgehara – Jõksi – Kaagna – Kaagvere – Kaaru – Kadaja – Kanassaare – Karaski (Kõlleste) – Karilatsi (Kõlleste) – Karilatsi (Vastse-Kuuste) – Karste – Kassilaane – Kastmekoja – Kauksi – Kiidjärve – Kikka – Kirmsi – Kiuma – Koigera – Kooli – Koolma – Koolmajärve – Kooraste – Koorvere – Kosova – Krootuse – Krüüdneri – Kullamäe – Kunksilla – Kõnnu – Kähri – Kärsa – Köstrimäe – Lahe – Laho – Laho (Veriora) – Lauri – Leevaku – Leevi – Leevijõe – Lihtensteini – Linte – Logina – Loko – Lootvina – Lutsu (Põlva) – Maaritsa – Magari – Mammaste – Meeksi – Meelva – Meemaste – Meerapalu – Metste – Miiaste – Mustajõe – Mustakurmu – Mõtsavaara – Mõtsküla – Mägiotsa – Männisalu – Mügra – Naha – Naruski – Nooritsmetsa – Nulga – Närapää – Orajõe – Padari – Pahtpää – Palutaja – Parapalu – Partsi – Peetrimõisa – Peri – Piigandi – Piigaste – Pikajärve – Pikareinu – Pindi – Pragi – Prangli – Puskaru – Puugi – Puuri – Põlgaste – Pääsna – Raadama – Rahumäe (Räpina) – Raigla – Rasina – Rebaste – Ristipalo – Roosi – Rosma – Ruusa – Saareküla – Sarvemäe – Saverna – Savimäe – Sikakurmu – Sillapää – Sirvaste – Soesaare – Soodoma – Soohara – Sulaoja – Suure-Veerksu – Suurküla – Suurmetsa – Sõreste – Säkna – Säässaare – Sülgoja – Süvahavva – Taevaskoja – Terepi – Tiido – Tilsi – Timo – Toolamaa – Tooste – Tromsi – Tsirksi – Tuulemäe – Tõdu – Tännassilma – Uibujärve – Valgemetsa – Valgesoo – Valgjärve – Vana-Koiola – Vanaküla – Vanamõisa – Varbuse – Vardja – Vareste – Verioramõisa – Veski – Viira – Viisli – Viluste – Vinso – Vissi – Vooreküla – Voorepalu – Võiardi – Võika – Võuküla – Väike-Veerksu – Vändra
Vaata kaRedigeeri
VaatamisväärsusedRedigeeri
LoodusobjektidRedigeeri
Suur Taevaskoda, Väike Taevaskoda, Sõjatare müür, Erastvere mõisapark, Nohipalu Mustjärv, Tilleoru maastikukaitseala, Tsõõrikmäe meteoriidikraater.
KirikudRedigeeri
Kärsa metodisti kirik, Kähri Peaingel Miikaeli kirik, Põlva Püha Neitsi Maarja kirik, Räpina Püha Sakariase ja Elisabethi kirik, Kanepi Jaani kirik, Räpina Miikaeli kirik.
ViitedRedigeeri
- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ 2007.-2009. libisev keskmine
- ↑ Statistikaameti koduleht
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põlva maakond |
- Põlvamaa portaal
- Põlva maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
- Kanepi wiskeid kihelkonna ajaloost, 1925