Komberuum
Komberuum on keele, kommete ja väärtustega moodustunud hüpoteetiline sidus keskkond, mis tekib, kui kultuuriruumile (keel ja kunstid) lisada harjumused ja tavad.[1][2] Termin pole kasutusel sotsiaal- ja humanitaarteaduste sõnavaras ning niimoodi defineeritud mõiste tõlgendusjõud ja asjakohasus on küsitav.[3]
Mõiste päritolu ja kriitika muuda
Mõiste tõi laiemasse avalikku kasutusse Kersti Kaljulaid 24. veebruaril 2017 peetud presidendi aastapäevakõnes, kuid selgitas selle tähendust juba 2016. aasta aastalõpuintervjuus rahvusringhäälingule, vastates küsimusele liberaalse konservatiivsuse kohta.[4][5]
Ajaloolane Marek Tamm on võrrelnud komberuumi mõistet Lauri Vahtre arusaamaga rahvuslikust kultuuriväljast ning osutanud, et Kaljulaidi poolt esitletud komberuumi mõistes on ühendatud konservatiivne kohalike tavade ülimuslikuks pidamine ja globalistlik arusaam "kaasaskantavast riigist", mille puhul kohalike tavade seotus riigiga pole kuigi oluline, ning mõiste puhul on küsitav, kuidas need kaks peaksid omavahel ühendatud olema. Kas selline komberuumi mõiste seob kultuuri ja tavad liiga julgelt territoriaalsusega?[6]
Kolumnist Ahto Lobjakas on kritiseerinud Kaljulaidi komberuumi mõistet, kuna see üritab importida konservatiivse liberalismi ideed, et seadused püsivad tänu kommetele, kuid see ei saa töötada meie olukorras, kus "komberuum tuleb alles määratleda".[7]
Teoloog Leho Lamus õigustab komberuumi termini kasutust järgnevalt. Seadustesse on kirjutatud, kuidas saada kodanikuks, aga komberuumi järgides saadakse osaks rahvast. Komberuum on ühiskonna toimimise alus. Riigikeeles kõnelda (kodus või sõpradega) pole kohustus, aga selleks võiks olla valmidus. Komberuum on need tavad, kombed, väärtused, ideaalid ja käitumismustrid, mis reguleerivad kõiki meie tegevusi hommikust õhtuni ning iseloomustavad ühe rahva elu tervikuna. Selles mõttes samastub mõiste komberuum Eesti Põhiseaduse sõnaga kultuur. Komberuum sisaldab rahva tähendusloome vahendite kogumit.[1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Leho Lamus. "Mõtlemise mõistevõrk", lk 187.
- ↑ Kersti Kaljulaid (24. veebruar 2017). "President Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva aktusel 24. veebruaril 2017 Estonia kontserdisaalis". Presidendi koduleht.
- ↑ Andrei Hvostov (23. märts 2018). "Kaduma läinud enne tõlget". Sirp.
- ↑ President Kaljulaid: meie riigi ilmalikkus on parim kaitse võõraste religioonide eest, ERR Arvamus, 27. detsember 2016
- ↑ President Kersti Kaljulaid tutvustas komberuumi mõistet juba aastavahetuse kõnes. Nüüd läks ta sügavamale, Delfi, 27. veebruar 2017
- ↑ Marek Tamm: "Konservatiivne komberuum või kaasaskantav kodumaa? Kuidas neid presidendi kõne kahte vastandlikku hoiakut ühendada?"
- ↑ Ahto Lobjakas: Eesti komberuum on tsiviliseerimata, Postimees, 27. veebruar 2017