Väärtused

See artikkel räägib sotsioloogia mõistest; filosoofia ja eetika mõiste kohta vaata artiklit Väärtus; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit Väärtus (matemaatika); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Väärtus (täpsustus).

Väärtused (ka sotsiaalsed väärtused, ühiskondlikud väärtused) on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. Erinevalt sotsiaalsetest normidest, mis reguleerivad käitumist teatud kindlates olukordades, on väärtused kindlate olukordade ülesed. Väärtused omandatakse sotsialiseerumise käigus.

Shalom Schwartzi (1992) määratluse kohaselt on väärtused veendumused või mõtted, mis on seotud soovitavate tagajärgede või käitumisviisidega, on konkreetsetes olukordades püsivad, suunavad käitumise, inimeste või sündmuste valikut ning järjestuvad suhtelise tähtsuse järgi.

Väärtusteks võidakse nimetada ka konkreetseid või abstraktseid objekte ja protsesse, millele on omistatud kas positiivne või negatiivne väärtus.

Ühiskond ja väärtused

Ühiskondlikud (sotsiaalsed) väärtused kujundavad ühiskonna keskseid tõekspidamisi ja eesmärke.

Kuigi paljud väärtused on ühiskonna toimimise seisukohalt olulised, kaitsevad nad tihti ka kehtivat võimu ja laiemalt ühiskondlikku status quo-d, takistades nii oluliste muudatuste tegemist. Kehtivate väärtuste juurde jäämine võib tuleneda pigem pragmatismist ja mugavusest, mitte sügavast veendumusest väärstuste õigsuses.

Mõnikord hinnatakse väärtuste tähtsust ühiskonna püsimisel ka üle, sest ühiskond võib püsida ka konsensuseta ning selle juhtimine toimub poliitilise ja majandusliku võimu kaudu.

Jätkusuutliku arengu propageerijad väidavad, et jätkusuutliku ideoloogia juurutamisel on määrava tähtsusega ühiskondlike väärtuste muutmine vajalikus suunas.

Väärtuste klassifikatsioon

Väärtuste jaotumine seesmisteks ja välisteks

Seesmised väärtused on hüved või seisundid, mida soovitakse nende enda pärast (näiteks ilu, õnn, heaolu, armastus)
Välised ehk instrumentaalsed väärtused on vahendid eesmärgi saavutamiseks (näiteks võim, raha, ravim, tööriist)
Kombineeritud väärtused võivad olla head nii iseenesest kui ka vahendina (näiteks tervis)

Louis P. Pojmani valdkondlik klassifikatsioon

Louis P. Pojmani järgi saab väärtused jagada nelja rühma:

bioloogilised ja füüsilised väärtused (näiteks elu, tervis, keskkond)
sotsiaalsed ja poliitilised väärtused (näiteks vabadus, õiglus, sallivus, kultuuriline mitmekesisus, patriotism, demokraatia)
moraalsed väärtused (näiteks ausus, hoolivus, headus, töökus)
esteetilised väärtused (näiteks ilu, ülevus)

Erik Ahlmani ja Ilkka Niiniluoto valdkondlik klassifikatsioon

Soome filosoofid Erik Ahlman ja Ilkka Niiniluoto jagavad väärtused üheteistkümnesse rühma:

hedonistlikud väärtused (näiteks õnn, heameel, rõõm, nauding, meelelisus)
vitaalsed väärtused (näiteks elu, tervis, tahe, vormisolek)
esteetilised väärtused (näiteks ilu, ülevus, veetlevus, kunstipärasus)
teadmise väärtused (näiteks tõde, informatsioon, haritus, haridus, tarkus, teaduslikkus)
usulised väärtused (näiteks usklikkus, lootus, pühadus, halastus)
inimlikud väärtused (näiteks altruism, sõprus, armastus, truudus, vabadus, vennalikkus, au, patriotism, turvalisus)
võimu väärtused (näiteks jõud, võimsus, sõjakus, rikkus, raha, võidukus)
õigluse väärtused (näiteks õiguspärasus, inimõigused, võrdus, seaduslikkus)
eetilised väärtused (näiteks headus, moraalsus)
ökoloogilised väärtused (näiteks looduskaitse, loomade õigused)
egoloogilised väärtused (näiteks südametunnistus, egoism, ahnus)

Väärtused kui moraaliga seotud ja sidumata voorused

Voorused on väärtused, mida iseloomustab iseloomutäius, sisseharjunud käitumiskalduvused ning mille tulemuseks on ühiskonna poolt oodatud harjumuspärased teod. Voorused jagunevad moraaliga seotuteks ja mitteseotuteks:

moraaliga seotud voorused on näiteks ausus, heasoovlikkus, sallivus, heatahtlikkus, õiglus, kohusetundlikkus, tänulikkus
moraaliga mitteseotud voorused on näiteks loovus, ettevõtlikkus, vaprus, optimism, ratsionaalsus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, musikaalsus, puhtus, teravmeelsus

Väärtused Eesti haridussüsteemis

Väärtused koolieelses lasteasutuses

Vastavalt Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava paragrahvidele 4 ja 5 on koolieelses lasteasutuses kehtivateks väärtusteks:

lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
lapse loovuse toetamine;
mängu kaudu õppimine;
humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
kodu ja lasteasutuse koostöö soodustamine;
eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
arusaam õppimisest kui elukestvast protsessist, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
lapse eripära (võimed, keeleline ja kultuuriline taust, vanus, sugu, tervise seisund) arvestamine
lapse aktiivne osalemine õppe- ja kasvatustegevuses ning
lapse rõõm tegutsemisest
lapse kaasamine tegevuste kavandamisse, valikute tegemisse ja tehtu analüüsimisse
tingimused, et arendada lapse suutlikkust
- kavandada oma tegevust, teha valikuid;
- seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
- kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
- arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
- hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
- tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

Põhihariduse alusväärtused

Vastavalt Põhikooli riikliku õppekava paragrahvile 2 on eesti põhihariduse väärtused

võrdselt õpilase vaimne, füüsiline, kõlbeline, sotsiaalne ja emotsionaalne areng
õpilase erisuguste võimete tasakaalustatud areng
eneseteostus
teaduspõhine maailmapilt
isiklik õnnelik elu
ühiskonna edukas koostoimimine
üldinimlikud väärtused (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu)
ühiskondlikud väärtused (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus)
eesti kultuuri traditsioonid
Euroopa ühisväärtused
maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutused
integreerumine ühiskonnaga
Eesti ühiskonna sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik ja ökoloogiline jätkusuutlikkus

Gümnaasiumihariduse alusväärtused

Vastavalt Gümnaasiumi riikliku õppekava paragrahvile 2 on gümnaasiumihariduse väärtused:

toetatada võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist
luua igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks
isiklik õnnelik elu
ühiskonna edukas koostoimimine
ühiskonna inimvara areng
riigi majanduse areng
üldinimlikud väärtused (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu)
ühiskondlikud väärtused (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus)
eesti kultuuri traditsioonid
Euroopa ühisväärtused
maailma kultuuri ja teaduse saavutused
inimese vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, kõlbeline ja füüsilne küpsus
Eesti ühiskonna sotsiaalse, kultuurilise, majandusliku ja ökoloogilise arengu jätkusuutlikkus

Vaata ka

Välislingid

Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut