Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. Pragmatism on tähendusteoreetiline vaade, mille järgi lausete tähendus ja tõesus tuleneb sellest, kuidas keelekõnelejate kogukond kasutab keelt eesmärkide saavutamiseks. Sellega vastanduvad pragmatistid representatsionistlikule arusaamale, et keel mingis mõttes esitab objektiivset reaalsust.

Kujunes välja 19. sajandi lõpul ja selle peamised esindajad olid Charles Peirce, William James ja John Dewey. Hiljem Peirce mõnevõrra eristas oma positsiooni Jamesi ja Dewey suhtes, nimetades oma vaate pragmatismiks. Pragmatistideks võib pidada veel filosoofe nagu Ludwig Wittgenstein, Richard Rorty, Robert Brandom ja Huw Price. Tänapäeval on pragmatism levinud filosoofiasuund.

Kunstiesteetikutest on pragmatistidest tuntud Richard Shusterman.

Vaata ka muuda