Ava peamenüü

"Mõtlemise mõistevõrk" on Leho Lamuse koostatud tänapäeva filosoofia ja kaasaja mõtteloo sõnaraamat, mis ilmus aastal 2017 kirjastuselt AVA. Sõnastikus on üle 1000 mõisteühendi.

"Mõtlemise mõistevõrk" sisaldab 20. sajandi olulisemaid mõtlejaid ja nende tähtsamaid väljendeid. Mõistevõrk sisaldab filosoofide, nende tõlkijate ja koostaja uusi eestikeelseid mõisteid, millest võiks tulevikus kujundada oskussõnu.

Sõnastik on isekirjastuslik trükis, mis sellisena pole normatiivne teatmeteos, vaid koostaja erilaadse sõnaloomingu esmakavand. Suuremahulist filosoofilise oskussõnavara eestistamist nimetab koostaja "keelekäändeks".

Mõtlejate uued sõnadRedigeeri

Tõlkijate uudissõnadRedigeeri

Elavik (ka elusus), erinewus (Hasso Krull), inimsus, juturavi, kirjeldusõpetus, komberuum (Kersti Kaljulaid), kummutamine, libauudis, loov laiskus (Lauri Vahtre), lõiming (Margus Ott), mitmiktaju (Valdur Mikita), mõistusõpetus (Eduard Tinn), mõjung (Margus Ott), nihe (Margus Ott), olem (Riin Kõiv), olev (Eduard Parhomenko), otsus, peegeldussuhe, piirsõnavara, põhistamine, seadistu (tehnika süsteemi asemel), seesmus, sissevõetus, soolisus, tajuväli (Margus Ott), teadvustamatus (ka mitteteadvus; kasutatakse senise alateadvuse asemel), teisesus (ka teissus), tundetarkus, tähistaja, tähistatav, tõejärgsus, tõlgitsus (Andrus Tool), vaatluskeel, välisus (objektiivsus asemel), võimusuhe, välistamine, äratõukamine, ühismõõdutus, üleilmsus, ülemvõim, ülemääratus, ümberpööramine.

Koostaja mõisteidRedigeeri

Ainulisus, aineliseõpetus, ainelisus, ajalisus, ajaloolisus, ajaloostamine, arengulisus, arvulisus, astmestus, austussüsteem, ebakindlusõpetus, eitusõpetus, enesekohane mõtlemine, erinevusmõtlemine, erisus, erisusfilosoofia, kahesus, kahesusmõtlemine, kehaõpetus, koetis, koetiserisus, koetisõpetus, kogemuseelsus, kummutus, minakeskne mõtteviis, mõistekesksus, mõtlemine mõtlemisest, mõttelisus, mõttemuster, mõtteviga, märgiõpetus, naismõtlemine, naisõiglus (mitte naisõigus), nähtumus, nähtus, nähtuvus, olu, olemisfilosoofia, olemisõpetus, olemusmõtlemine, pilkaja, pilkavmõtlemine, silmapiir, simulatsiooniõpetus, seadustamine, soolisustamine, suhestus, suhtelisus, suhtlemispädevuse mõttemudel, suhtlustoiming, tarbimismõtlemine, taustkultuur, teabeteooria, teabeühiskond, teadmisõpetus, teisesuse filosoofia, toiminguõpetus, topeltteadvus, tõlgendusõpetus, tõlgitsusõpetus, tõsikindlusõpetus, tähendusõpetus, uudsus, vaatenurgaõpetus, vahendiõpetus, väärtusõpetus, ühendus, ühiskonnastamine, ühiskonnastumine, ümberpööre.

20. sajandi teist poolt mõjutanud mõtlejadRedigeeri

Mõtlemise mõistevõrgu sisustRedigeeri

Eristada saab kaasaja filosoofiat (umbes viimased 200 aastat) ja tänapäeva filosoofiat (umbes viimased 60 aastat).

Tänapäeva filosoofia lähtub Hans-Georg Gadameri, Jacques Lacani, Michel Foucault', Gilles Deleuze, Jacques Derrida, Jean Baudrillardi ja teiste arusaamadest. Tänapäeva mõtlemist iseloomustatakse sõnaga dekonstruktsionism, mida koostaja kasutab väljendi postmodernism ja filosoofilise mõiste poststrukturalism asemel. Dekonstruktsioon, keelemäng, lausungikogu (diskursus), teadvustamatus, tähendus, erinevus ja paljus(us) oleksid mõned sõnastiku märksõnad, mis esindavad 20. sajandi lõpul toimunud pööret mõtlemises.

Dekonstruktsionismi mõtlemist kritiseerisid Richard Rorty, Simon Blackburn, Slavoj Žižek ja Jürgen Habermas. Jürgen Habermasi arvates pole vaja tagasi pöörduda valgustusajastu eelsesse aega (usulise ühiskonnakorralduse juurde). Valgustusprojekti ja arumõtlemist (ehk mõistusõpetust) pole vaja lammutada, vaid edasi viia. Selleks on vaja vahendmõistus (instrumentaalne ratsionaalsus) asendada suhtlusmõistusega (kommunikatiivse ratsionaalsusega) ja ühtsusnõue asendada erinevusmõtlemisega. Jacques Derrida arvates pole valgustusprojekti tulevikukavades enam vaja kindlat eesmärki või kindlat sihti.

20. sajandi viimase veerandi mõtlemises muutus tähtsaks inimkesksus ja loodushoid, millest kogemusteadlased võiksid tulevikus lähtuda. Küsimus on selles, mis on saanud 20. sajandi viimasel veerandil umbes 200 aastat kestnud valgustusprojektist, peale selle osade dekonstruktsiooni. Kas valgustusprojektiga saab edasi minna ka siis, kui tõde enam ei avastata vaid luuakse ning ühtsus on asendunud erinevuse, paljususe ja vaatemänguühiskonnaga?

Mõistevõrk sisaldab veel Antonio Gramsci ülemvõimu õpetust, Frankfurdi koolkonna kriitilist teooriat, ideoloogiakriitikat, uusi võimu, seksuaalsuse, keele, tähenduse või teadvuse mudeleid, märgiõpetust (semiootikat), poliitikafilosoofiat, naismõtlemist, keelefilosoofiat ja kogemusteadust.

VälislingidRedigeeri