Ilmar Raudma
Ilmar Raudma (kuni 1935 Ilmar Pommer; 23. juuni 1912 Tartu – 19. aprill 1951 Sydney) oli eesti riigiametnik.
Ta lõpetas 1930. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Aastatel 1930–1935 õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust; lõpetas ülikooli sellel erialal ning õppis pärast seda veel õigusteaduskonna majandusosakonnas.
Ta töötas aastatel 1931–1935 Tartu Ülikooli majandusosakonna ametnikuna, hiljem oli ülikooli majandussekretär. Lisaks ta oli kaks korda Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning Tartu Üliõpilaskonna abiesimees, Üliõpilaslehe toimetaja ja Kaitseliidu liige.[1]
Pärast ülikooli lõpetamist 1935. aastal töötas välisministeeriumis, hiljem Riikliku Propaganda Talituses informatsiooniosakonna ametnikuna, aastatel 1937–1940 osakonna juhatajana.
Põgenes 1944 Saksamaale, töötas pärast sõda kohtuprokurörina USA sõjaväevalitsuses. Läks 1948. aastal Austraaliasse. Ta töötas seal hotellinduse alal ning oli Sydneys ajalehe Meie Kodu asutaja, vastutav ja tegevtoimetaja.
Ilmar Raudma suri pärast lühikest ja raske kuluga haigust 19. aprillil Sydneys leukeemiasse.[2]
Artikleid muuda
- "Rahvussotsialistliku kultuurielu põhimõtteist". Eesti Sõna nr 77, 4. aprill 1942. Lk 8
- "Kultuuri organisatsioonist Saksamaal". Eesti Sõna nr 110, 16. mai 1942. Lk 2
- "Kolm tegurit". Eesti Sõna nr 185, 13. august 1942. Lk 1
Tunnustus muuda
Isiklikku muuda
Tema isa oli Jaan Raudma ja tütar on olnud haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Tiia Raudma ja teise tütre Lindu Kaljulaidi tütar on Eesti endine president Kersti Kaljulaid.
Viited muuda
- ↑ "President Kersti Kaljulaidi vanaisa suunas Konstantin Pätsi propagandat". Eesti Ekspress. Vaadatud 1. aprillil 2024.
- ↑ "Raske kaotus". Nekroloog. Meie Kodu, 26. aprill 1951. Lk 1
- ↑ Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid
Kirjandus muuda
- "Raske kaotus". Nekroloog. Meie Kodu, 26. aprill 1951. Lk 1