Eestikeelne Vikipeedia

Wikipedia eesti keeles

Eestikeelne Vikipeedia on veebipõhise vaba sisuga entsüklopeedia Vikipeedia (Wikipedia) eestikeelne versioon.

Eestikeelse Vikipeedia logo

24. augustil 2002[1] loodud veebientsüklopeedias on praegu 243 789 artiklit, millega see on artiklite arvult 45. keeleversioon.[2] See on suurim keeleversioon Baltikumis ning suuruselt kolmas keeleversioon soome-ugri keelsete Vikipeediate seas soome- ja ungarikeelse järel.[2]

See Vikipeedia versioon on Eestis ingliskeelse Vikipeedia järel külastatavuselt teisel kohal,[3] kuid ületab aeg-ajalt külastatavuselt ka ingliskeelset.

Eestikeelset Vikipeediat iseloomustab väga stabiilne kasv, väike tegijate ring ja üsna suur artiklite hulk võrrelduna eesti keele kõnelejate arvuga.[4]

Eesti- ja võrukeelse Vikipeedia arengu toetamiseks on loodud mittetulundusühing Wikimedia Eesti.

Ajalugu muuda

Esimene lehekülg oli "Vikipeedia:Üldine KKK", mille lõi kasutaja Kalev 24. augustil 2002, ning esimene artikkel oli "Viki", mille lõi kasutaja Markus sama päeva õhtul.[5] Järgmiseks alustati 26. augustil artiklitega "Eesti mütoloogia", "Ferdinand Johann Wiedemann" ja "Meedia".[5]

Kuni 2003. aasta oktoobrini lisandus artikleid väga aeglaselt – sinnamaani loodi päevas keskmiselt vähem kui 1,5 uut artiklit. Peamiselt tänu esimesele aktiivsele eestlasest kaastöölisele (Andres) hakati aga jõudsamalt 1000 artikli piirile lähenema. Umbes 23. keeleversioonina jõudis eestikeelne Vikipeedia selle teetähiseni novembris 2003. Päevane artikliloome oli tagasihoidlik kuni 2004. aasta jaanuarini, mil see tõusis keskmiselt 26 artiklini päevas (varasem rekord oli 8). Selle toel kerkis eestikeelne versioon artiklite üldarvult Vikipeedia keeleversioonide seas 18. kohale.[6]

 
Eestikeelse Vikipeedia avalehekülg 11. detsembril 2013

Artiklite arvu muutumise põhjal võib eestikeelse Vikipeedia arenguloos välja tuua kolm perioodi. Neist esimene kestis 2004. aasta alguseni ja siis loodi väga vähe uusi artikleid. 2004–2006 artikliloome kiirenes ja lisandus ka palju uusi kaastöölisi. 2006. aastal seis stabiliseerus ja sealt alates on kasvutempo olnud üsna ühtlane.

Alates 2005. aasta detsembrist on alustatud päevas keskmiselt üle 20 uue artikli. Seejuures oli 2006. aasta teises pooles kasv kõige aktiivsem. Augustis loodi keskmiselt 71 uut artiklit päevas. Tempo rauges 2007. aasta lõpuks ja sealt alates püsis kerges langustendentsis kuni 2011. aasta sügiseni.[6]

2006. aasta keskpaigast kuni järgmise aasta keskpaigani püsis eestikeelne Vikipeedia eri keeleversioonide arvestuses artiklite arvult 31. kohal. Sealt alates algas kerge langus ning 2011. aasta kevadeks oli artiklite arvult möödunud 9 keeleversiooni. 40. kohale jäädi pidama kuni 2013. aasta esimese pooleni, muutes vahepeal vaid ajutiselt kohti.[6]

Häid artikleid hakati valima 2007. aasta teisest poolest, praeguseks on nende hulka arvatud 79 artiklit. 2017. aasta alguses lisandusid ka A-klassi artiklid ja B-klassi artiklid.

1. septembril 2008 võeti kasutusele uus esilehe kujundus. Loodi rubriigid "Nädala artikkel" ja "Nädala pilt", et juhtida tähelepanu headele artiklitele ja piltidele, millest uued tulijad saaksid eeskuju võtta. Samuti lisandus rubriik "Kas teadsid, et ..." ja hakati looma teemaportaale.[7]

 
Eestikeelse Vikipeedia lühiajalugu ajajoonel

Alates 2011. aastast on järjest tihenenud koostöö ülikoolidega ning aina enam tudengeid on õppetöö osana osalenud Vikipeedia artiklite koostamises. See kajastub hästi artiklite arvu muutumise statistikas[6]. 2012. aasta keskpaigaks oli umbes üks protsent kõigist artiklitest tudengite loodud.[8] 2011. aastal peeti esimest korda Vikipeedia-teemaline ülikoolikursus.[9]

Uue olulise tähiseni, 100 000 artiklini, jõuti 25. augustil 2012 – kõigest päev pärast eestikeelse Vikipeedia 10. aastapäeva.[10] 150 000 täitus 5. oktoobril 2016 ning 200 000 täitus 12. augustil 2019[11]. Sama aasta juunis mööduti artiklite arvult ka leedukeelsest Vikipeediast.[11]

Novembris 2016 hakati valima kuu vikipedisti. 2017. aastal valiti esimest korda Vikipeedia sõber[12] ning kuulutati välja eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf[13].

2018. aastal pimendati päevaks eestikeelne Vikipeedia, millega protestiti Euroopa Liidu kavandatud autoriõiguste direktiivi muudatuste vastu. Protestis osalesid ka itaalia-, hispaania- ja lätikeelne Vikipeedia.[14][15][16][17]

2023. aastal esitas Parvel Pruunsild Tartu maakohtule hagiavalduse eestikeelse Vikipeedia administraatori Ivo Kruusamägi vastu, kuna Pruunsillast kirjutatud vikiartiklis oli refereeritud 2019. aastal Eesti Ekspressis ilmunud artiklit, milles kajastatud väited sisaldavat tema sõnul ebaõigeid andmeid. See oli esimene kord, kui eestikeelse Vikipeedia vastu oli sisse antud hagi.[18] Hiljem võttis Pruunsild aga hagi tagasi.[19]

Kaastöölised muuda

 
Vikipeedia suvepäevad Viki külas Saaremaal 2009. aastal

Esimene autor eestikeelses Vikipeedias oli prantslane kasutajanimega Kalev (nüüd Eerik). Hiljem lisandus Fransvannes Hollandist.[20] Eestikeelse Vikipeedia 15. aastapäeva puhul 2017. aastal toodi avalikkuse ette, et Kalevi ja Fransvannese varjunimede taga olid estofiilidest keeleteadlased Antoine Chalvin ja Frans Van Nes.[20] Varem oli neile viidatud kui kahele fennougristile.[21]

Esimene aktiivne eestlasest autor oli Andres, kes jõudis Vikipeediasse 2003. aastal.[21] Talle lisandusid peagi Egon ja Urmas.[20]

2004. aastal hakkas aktiivsete kaastööliste hulk märgatavalt suurenema. 2006. aasta märtsiks oli nende kasutajate arv, kes tegid kuus vähemalt 100 muudatust, kasvanud 20-ni. Edasi see mõnevõrra vähenes, kuid asus taas tõusule 2007. aasta keskel.[6] 2006. aastasse jääb ka suurem uute aktiivsete kaastööliste lisandumise laine. Nende hulgas alustasid seitse kasutajat, kes said hiljem administraatoriks. Näiteks valiti sama palju uusi administraatoreid kokku vahemikus 2012–2016 ja pärast 2010. aastat liitunud kasutajatest oli eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäevaks 2022. aastal administraatoriteks valitud samuti alles seitse kasutajat.[22]

Kokkusaamised muuda

2007. aastasse jäi Eesti esimene vikipedistide kokkusaamine, mis peeti detsembris Tallinna Ülikooli ruumides.[23]

2008. aasta juulis toimunud Wikimanial osales esimest korda ka eestikeelse Vikipeedia esindaja. Tol korral Egiptuses Aleksandrias peetud konverentsi on eri paigus korraldatud alates 2005. aastast ja see toob kokku Wikimedia Sihtasutuse koordineeritavates projektides osalejad.[24]

6.–7. augustil 2009 toimusid Saaremaal Viki külas Mihkli Talumuuseumis esimesed Vikipeedia suvepäevad[25][26]. Seejärel on neid peetud 2010 Valgamaal Kuigatsi külas[27], 2011 Viinistul, 2012 Muhu saarel, 2013 Aegnal, 2014 Naissaarel, 2016 Prangli saarel, 2017 Vana-Vigalas, 2018 Arula külas, 2019 Ida-Virumaal (Narvas ja Toilas), 2021 Lääne-Virumaal, 2022 Vaibla külas ja 2023 Laupa külas.

2015. aastal toimus Eestis Kesk- ja Ida-Euroopa vikipedistide kokkusaamine[28] ning 2019. aastal kohtusid Tartus põhjamaade vikipedistid.[29] 2014, 2015 ja 2020 toimusid Eestis ka soome-ugri Vikipeediate seminarid.[30]

Propageerimine muuda

 
Alates 2011. aastast on Vikipeedias toimunud Eesti teadusfoto võistlus. Parimate teadusfotode näitus Tallinna teletornis

4. aprillist 4. maini 2009 korraldati esimene artiklikirjutamise võistlus, millega sooviti juurde saada Norra-teemalisi artikleid ja leida uusi kaastöölisi. Sama aasta lõpul anti välja tunnustusauhindu nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest.

Esimene fotode saamisele suunatud ettevõtmine oli 3. juunist kuni 3. oktoobrini 2010 kestnud Vikipeedia:HELP (fotokogumisaktsioon Head Eesti Looduse Pildid)[31][32][33], mida jätkati ka järgmistel aastatel. Sellele lisandusid 2011. aastal "Kultuurimälestised Vikipeediasse" ehk Wiki Loves Monuments (WLM) ja taaselustatud Eesti teadusfoto konkurss. WLM-i on korraldatud aastatel 2011–2015, kus see oli üks Eesti suurimaid fotokonkursse. Teadusfoto võistlusest kasvas aga välja Wiki Science Competition. 2014–2016 võeti osa ka rahvusvahelisest pildikogumisest "Wiki Loves Earth".

 
Keeletoimetamistalgute parimad 2020. aastal

Artiklivõistluste ja -talgute seas on toimunud veel näiteks informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus (2010)[34][35], maateaduste-teemaliste artiklite talgud (2010)[36], Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus (2011), Tõlketalgud (2011–2017), loodusteemaline Vikipeedia:ELAV (2011), Jõgevamaa artiklivõistlus (2012), psühholoogia sisutalgud (2014, 2015), Kesk- ja Ida-Euroopa kevad (2015–2023), digihariduse konkurss (2017–2019), keeletoimetamistalgud (2017–2023) jt.

 
2017. aastal pälvis Mart Noorma Vikipeedia sõbra auhinna eelkõige projekti Miljon+ käivitamise ja ulatusliku propageerimise eest

Alles 2010. aasta alguses ilmus ajakirjas Horisont esimene pikem ajakirjanduslik artikkel, mis oli kirjutatud eestikeelsest Vikipeediast.[37] Samast aastast hakkas sagenema eestikeelse Vikipeedia mainimine meedias.

2010. aasta suvel loodi Wikimedia Foundationi kohalik haruorganisatsioon (inglise keeles chapter), mittetulundusühing Wikimedia Eesti, mille ülesanne on toetada Wikimedia eesti- ja võrukeelsete projektide arengut ning suurendada inimeste teadlikkust nendest. Ühingu esimene projekt oli "Vikipeedia koolides", mille raames peeti koolides loenguid Vikipeediast ja tehti uuring, mis võttis vaatluse alla inimeste Vikipeedia kasutamise harjumused ja oskused.

2017 kuulutati välja projekt miljon+, mida vedasid Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti ning mille eesmärgiks oli kiirendada veebientsüklopeedia jõudmist miljoni artikliga Vikipeedia keeleversioonide sekka.[38]

Statistika muuda

  Pikemalt artiklites Vikipeedia:Statistika ja Vikipeedia:20
 
Artiklite ligikaudne jaotumine eestikeelses Vikipeedias mai 2013 seisuga
 
Artiklite ligikaudne jaotumine eestikeelses Vikipeedias august 2023 seisuga

Eestikeelse Vikipeedia külastatuim artikkel on "Eesti" ja külastatuim lehekülg on esileht.

Kui näiteks ingliskeelses Vikipeedias on konkurentsitult suurim valdkond kunsti- ja kultuuriteemalised artiklid, mille hulka kuulub ligikaudu 30% artiklitest[39], siis eestikeelses Vikipeedias on enim kirjutatud geograafiast – paikadest (~26%) ja inimestest (~24%)[40]

19. aprillil 2010 jõuti eestikeelses Vikipeedias 2 miljoni redaktsiooni ehk salvestatud muudatuse tegemiseni. Sel ajal moodustas 20 kõige tegusama vikipedisti tehtud muudatuste koguarv umbes 32% kõigist redigeerimistest. Arvutiprogrammide osa oli umbes 39,5% ning ülejäänutele jäi seega 28,5% kõigist muudatustest. Ühtlasi andis ainult 17 kõige aktiivsema vikipedisti panus enam kui poole kõigist inimeste tehtud muudatustest ja kõige aktiivsema kasutaja muudatuste koguarv ületas sisse logimata tehtud muudatuste arvu.

2014. aasta 9. augusti seisuga oli 3109 kasutajat, kellest igaüks oli Vikipeedia artiklites teinud üle 10 muudatuse. Artiklites üle 1000 muudatuse oli teinud 118 kasutajat ning nende muudatused moodustasid 71,8% kõigist inimeste tehtud muudatustest. 15,9% muudatustest oli tehtud sisse logimata.

3 miljoni redaktsioonini jõuti 11. veebruaril 2012 ja 4 miljonit muudatust täitus 2014. aasta märtsi lõpuks. Keeleversiooni 20. sünnipäeval 2022. aastal ligines muudatuste arv 6,2 miljonile.

2010. aasta lõpus oli eestikeelses Vikipeedias natuke vähem kui 81 000 artiklit ja neist 52,2 protsenti oli loodud kõigest kolmekümne kasutaja poolt. 6. aprillil 2013 oli artikleid 108 900 ja 30 kõige aktiivsemat kasutajat olid algatanud 49,9 protsenti kõigist artiklitest.

Eestikeelses Vikipeedias on 2022. aasta augusti lõpu seisuga 33 administraatorit[22], kellest 2 on ühtlasi bürokraadid[41].

 
Eestikeelse Vikipeedia 200 000. artikli erilogo

Seisuga 26. august 2012 oli alustatud 100 060 artiklit ja 253 000 lehekülge ning seejuures tehtud üle 3,3 miljoni muudatuse. Viimase 30 päeva jooksul tegutsenud kasutajaid oli 384.[42] Seisuga 2. juuni 2013 oli alustatud 111 700 artiklit ning tehtud üle 3,75 miljoni muudatuse[43].

Keeleversiooni 19. sünnipäevaks 24. augustil 2021 oli üle tuhande muudatuse teinud 192 kasutajat ning üle saja muudatus oli teinud üle 1050 kasutaja.[44]

Märtsis 2020 sisaldas eestikeelne Vikipeedia 568 300 viidet, millest 1,32%-l oli DOI tunnus ja 2,93% viidetest sisaldas ISBN numbrit.[45] Artiklitest vähemalt ühe viitega oli 43,9%. Sel ajal oli vähemalt 10 viitega artikleid 5,67% ja vähemalt 100 viitega artikleid 0,19%.[45]

Keeleversiooni aktiivsust ja arengutaset iseloomustav parameeter "sügavus" on 21,205. Selle näitaja poolest oli 2020. aasta juuli seisuga eestikeelne Vikipeedia 141 suurema keeleversiooni seas 85. kohal.[46]

Tunnustus muuda

2008. aasta lõpus nimetatud 15 aasta vabatahtliku seas oli ka eestikeelse Vikipeedia administraator Andres Luure.[47] Vikipeedia arendamise eest sai Andres 2013. aastal ka Valgetähe V klassi teenetemärgi.[48] Aasta vabatahtliku auhinna on hiljem saanud ka Wikimedia Eesti kauaaegne juhatuse esimees Eva Lepik (2019)[49] ja Vikipeedia pikaajaline kaastööline Sven-Erik Soosaar (2021)[50].

Vikipeedias läbiviidav Eesti teadusfoto võistlus pälvis 2016. aastal Eesti teaduse populariseerimise konkursil teise preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil".[51] Samuti tunnustati teadusfoto võistluse korraldajat ja vikipedisti Ivo Kruusamäge 2019. aastal teise preemiaga kategoorias "Populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne".[52]

Vikipeedia keeletoimetamistalgud ning keeletoimetamisele keskendunud kasutaja Kuriuss pälvisid võistluse "Aasta keeletegu 2021" peaauhinna.[53] Varem oli 2019. aasta keeleteokonkursil žürii esile tõstnud ka ettevõtmist, kus Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased kirjutasid Vikipeediasse artikleid.[54]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Eestikeelne Vikipeedia saab üheksa-aastaseks" ERR, 23. august 2011
  2. 2,0 2,1 All Wikipedias ordered by number of articles (viimati vaadatud 24. augustil 2022)
  3. Wikimedia Traffic Analysis Report - Wikipedia Page Views Per Country - Breakdown
  4. List of Wikipedias by speakers per article
  5. 5,0 5,1 Kaastöö augustis 2002 et.wikiscan
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Eestikeelse Vikipeedia statistika
  7. "Eestikeelsel Vikipeedial valmis uus esileht" Tarbija24, 2. september 2008
  8. Mida teha tudengitega?" Wikimedia Eesti
  9. Martin Šmutov: "Tartu Ülikoolis loetakse kursust Vikipeediast" Postimees, 25. september 2011
  10. "Eestikeelses Vikipeedias valmis 100 000. artikkel" ERR, 25. august 2012
  11. 11,0 11,1 "Eestikeelne vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini" digigeenius, 13. august 2019
  12. "Vikipeedia aasta sõber 2017 on Mart Noorma" Tartu Ülikool, 21. august 2017
  13. "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograafi tiitli sai Kristian Pikner" menu.err.ee, 27. detsember 2017
  14. "Eestikeelne Vikipeedia on rivist väljas: selle koostajad protesteerivad Euroopa Liidu direktiivi vastu" Delfi, 4. juuli 2018
  15. "Eesti Vikipeedia sulges protesti märgiks enda lehekülje" Õhtuleht, 4. juuli 2018
  16. "Vikipeedia protestib direktiivikavandi vastu ligipääsu blokeerimisega" ERR, 4. juuli 2018
  17. "Vikipeedia avab taas oma infovood" Lõuna-Eesti Postimees, 5. juuli 2018
  18. "Pruunsild: Vikipeedia peab vastutama seal avaldatud laimu eest", ERR, 16.01.2023 (vaadatud 16.01.2023)
  19. Ivo Kruusamägi. "Vaba entsüklopeedia ei tähenda reeglivaba entsüklopeediat" ERR, 4. aprill 2023
  20. 20,0 20,1 20,2 “Loodan, et Vikipeediast kasvab midagi ilusat!” Wikimedia blogi, 5. september 2017
  21. 21,0 21,1 "Vikipeedial varsti 19 000 artiklit" Eesti Päevaleht, 16. juuli 2006
  22. 22,0 22,1 Kasutajate loend: administraatorid eestikeelne Vikipeedia (viimati vaadatud 29. augustil 2022)
  23. "ETV: Vikipeedia administraatorid said esmakordselt kokku" Postimees, 16. detsember 2007
  24. "Esimene eesti vikipedist Wikimanial"[alaline kõdulink] Koolielu.ee, 28. juuli 2008
  25. Raul Vinni: "Eesti vikipedistid kohtusid Vikil" Oma Saar, 8. august 2009
  26. Margus Muld: "Eesti Vikipeedial hoiab silma peal 30 administraatorit" ERR AK uudised, 9. august 2009
  27. Heikki Aasaru: "Valgamaal toimuvad Vikipeedia suvepäevad" ERR, 19. august 2010
  28. "Väikeses Voore külas Jõgevamaal toimus suur Wikimedia konverents" Koit, nr 105, 17. september 2015
  29. Raimu Hanson: "Tartus kohtusid Põhjamaade vikipedistid" Tartu Postimees, 7. oktoober 2019
  30. Soome-ugri Vikipeediate koostöö
  31. "Vikipeedia otsib pildimaterjali" Bioneer, 7. juuni 2010
  32. Ulvar Käärt: "Eestlased hakkavad Wikipediat täitma Eesti looduse piltidega" Eesti Päevaleht, 12. juuni 2010
  33. Ivo Kruusamägi: "Head Eesti Looduse Pildid ehk Vikipeedia: HELP" Eesti Loodus, november 2010
  34. "Vikipeedia kuulutas välja IT-teemaliste artiklite võistluse" (pressiteade)
  35. "Selgusid Eesti parimad IT-vikipedistid" (pressiteade)
  36. "Vikipeedia maateaduse teemaliste artiklite võistlus" E24.ee, 29. märts 2010
  37. "Vikipeediast" Horisont, 1/2010
  38. Projektist miljonpluss.ut.ee
  39. "What’s in Wikipedia? Mapping Topics and Conflict Using Socially Annotated Category Structure"
  40. Artiklite jaotumine eestikeelses Vikipeedias hinnatuna 1000 juhusliku artikli baasil seisuga 16. mai 2013
  41. Automaatne bürokraatide loend
  42. Arvandmestik (vaadatud seisuga 26. august 2012)
  43. Arvandmestik (vaadatud seisuga 2. juuni 2013)
  44. et.wikiscan
  45. 45,0 45,1 Lewoniewski, Włodzimierz; Węcel, Krzysztof; Abramowicz, Witold (2020). "Modeling Popularity and Reliability of Sources in Multilingual Wikipedia". Information. 11 (5). DOI:10.3390/info11050263.
  46. https://meta.wikimedia.org/wiki/Wikipedia_article_depth
  47. "Aasta vabatahtlikud 2008" Vabatahtlike värav
  48. "Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest" ERR, 6. veebruar 2013
  49. Selgusid aasta vabatahtlikud ja kodanikuühiskonna aasta tegijad vabatahtlikud.ee, 6. detsember 2019
  50. AASTA VABATAHTLIKUD 2021 vabatahtlikud.ee
  51. Varasemad tulemused Eesti Teadusagentuur
  52. Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ain Kallis Eesti Teadusagentuur, 20. november 2019
  53. Aasta keeleteod on masintõlketehnoloogia, Vikipeedia keeletoimetamine ning ALPA digiõppemängud Haridus- ja Teadusministeerium, 16. märts 2022
  54. "Aasta keeleteod on TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhinna võitis Õigekirjagurmaan" Haridus- ja Teadusministeerium, 11. märts 2020

Välislingid muuda