Vikipeedia

Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul ehk ELi autoriõiguse direktiiv on Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu direktiiv, mille eesmärk on selle toetajate sõnul autoriõiguse erisuste ühtlustamine liidus ja liikmesriikide vahelisele digitaalsisu kaubandusele kaasaaitamine.[1]

Direktiivi vastuvõtmine Euroopa Parlamendis 26. märtsil 2019

Direktiiv võeti Euroopa Parlamendis vastu 26. märtsil 2019 ja kiideti Euroopa Liidu Nõukogus heaks 15. aprillil 2019. Euroopa Liidu liikmesriikidel oli direktiivi ülevõtmiseks aega kaks aastat.

Direktiiv on katse kohandada autoriõigust internetile, rakendades mitmesuguseid meetmeid, mis direktiivi pooldajate sõnul annavad lisakaitse veebisisu autoriõiguse omanikele. Direktiivi vastased seadsid kahtluse alla meetmete tõhususe ja realistlikkuse selle eesmärgi saavutamisel ning kritiseerisid meetmete eeldatavaid kõrvalmõjusid.[2]

Eelkõige on kritiseeritud artikleid 15 ja 17 (algse numeratsiooni järgi artiklid 11 ja 13). Artiklit 15 on kritiseeritud "lingimaksu" pärast, mis kehtestaks veebisaitidele nõude "hankida litsents enne uudistelugudele linkimist";[3] artiklit 17 on kritiseeritud "meemikeelu" pärast, sest sisutuvastustehnoloogad, mis sellist nõuet peaksid täitma, ei ole suutelised tuvastama õiguspärast kasutust, nagu näiteks paroodiat või satiiri.[4]

Direktiivi toetajad, kelle hulgas oli nii meediakontserne, kirjastajaid kui ka sisuloojaid, vastustasid niisuguseid väiteid[5][6] ja väitsid omakorda, et toimub "desinformatsioonikampaania", mida teevad grupid, kelle hulgas on Google.[7]

Ajalugu muuda

 
Direktiiv kinnitati lõplikult 15. aprillil 2019 Euroopa Liidu Nõukogus, kus selle poolt oli 19 liikmesriiki, vastu 6 ja 3 riiki ei võtnud seisukohta

Euroopa Parlamendi õiguskomisjon kiitis direktiivi heaks 20. juunil 2018, kuid jõustumiseks pidi see läbima Euroopa Parlamendi täiskogu hääletuse.[8] 5. juulil toimunud hääletusel lükati see tagasi (318 saadikut hääletas direktiivi vastu, 278 poolt, erapooletuks jäi 31) ning direktiivi kavand läks edasise arutluse alla uuesti septembris.[9] Eesti saadikutest toetas direktiivikavandit ainsana Tunne Kelam.

Direktiivi aktiivsete kujundajate või debateerijate hulka Eesti eurosaadikud ei kuulunud, kuid Euroopa Parlamendi kultuurikomisjonis oli direktiivi variraportöör Yana Toom[10].

12. septembril 2018 toimus Euroopa Parlamendis hääletus, kus kavand kiideti heaks ning selle põhilisele eestkostjale Axel Vossile anti mandaat kolmepoolseteks läbirääkimisteks Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga. Hääletusel toetasid mandaadi andmist Eesti saadikutest Ivari Padar (SDE), Indrek Tarand (sõltumatu) ja Tunne Kelam (IRL). Hiljem lisandus neile Urmas Paet (Reformierakond), kes muutis oma vastuhääle toetuseks alles pärast hääletust[11]. Oma tungivat toetust direktiivile on väljendanud ka digivolinik Andrus Ansip.[10][12] Ainsa Eesti poliitikuna on direktiivi korduvalt avalikult kritiseerinud ja selle pooldajatega ajakirjanduses polemiseerinud eurosaadik Yana Toom[13][10][14][15][16][17], lobitööd direktiivi vastu on teinud ka Kaja Kallas[18].

Direktiiv võeti vastu 26. märtsil 2019. Selle poolt hääletas 348 saadikut ja vastu oli 274 saadikut. Eesti saadikutest hääletas ainsana direktiivi poolt Tunne Kelam. Vastu hääletasid Yana Toom, Ivari Padar, Indrek Tarand ja Igor Gräzin. Urmas Paet jäi erapooletuks.[19]

Direktiivi sisu muuda

 
Direktiivi eestvedaja Axel Voss 26. märtsil 2019 direktiivist rääkimas

Direktiivi algatajate sõnul on selle ülesanne tasakaalustada tulu jagunemist autorite ja internetilehtede vahel ning parandada koostööd veebisisu omanike ja veebiplatvormide vahel.[20]

Direktiivis sisalduvad muu hulgas ettepanekud anda ajakirjandusettevõtetele õigus nõuda tasu väikeste tekstilõikude kasutamise eest viitamisel,[21] kehtestada kasumit taotlevaile ja kasutajate üleslaaditud sisu majutavatele veebisaitidele autoriõigust rikkuva sisu avaldamise välistamiseks kohustus võtta tarvitusele "tõhusad ja proportsionaalsed" meetmed, ning luua autoriõiguslik erand, mille alusel võiksid teadusasutused teksti- ja andmekaevega vabalt tegelda.[22][23]

Kuna nii litsentsid kui ka erandid kehtestab iga liikmesriik eraldi, tükeldaksid artiklid 11 ja 13 Euroopa Liidu digitaalse ühisturu, mis on direktiivi pooldajate väidetavale eesmärgile risti vastupidine tulemus.[24]

Suurbritannia parlamendiliige Stephen Doughty on avaldanud soovi, et analoogsed sisufiltrid laiendataks autoriõiguse rikkumistelt ka "ekstremistliku sisu" vastu võitlemisele internetis.[25]

Artikkel 3 muuda

Artikkel 3 pakub välja autoriõiguse erandi teksti- ja andmekaeveks teadustöö eesmärgil.[26] COREPERi versioon direktiivikavandist hõlmab nii kohustuslikku kui ka valikulist laiendust.[27]

Sõltuvalt sellest, kas artikkel 3 tunnistab faktide ja informatsiooni staatust avaliku omandina, võivad piirangud senise olukorraga võrreldes suureneda või väheneda.[28]

Artikkel 11 ehk artikkel 15 muuda

Artikkel 11 laiendab ELi autoriõiguse direktiivi, andes meediaettevõtetele täiendava naaberõiguse "nende ajakirjanduslike publikatsioonide veebikasutuse üle infoühiskonna teenusepakkujate poolt" ("online use of their press publications by information society service providers").[20] ELi senikehtiva regulatsiooni kohaselt sõltuvad ettevõtted autoritest, kes annavad neile autoriõiguse üle, nii et ettevõte peab tõendama iga üksiku töö õiguste valdamist.[29]

Ettepanek kehtestab uuele õigusele mitu tingimust, nende seas üheaastase aegumistähtaja ning erandid töö "ebaolulise" osa kopeerimisele või kopeerimisele seoses haridus- või teadustööga (academic or scientific research).[20] Uue õiguse eelkäijaks on meediaettevõtete täiendav autoriõigus, mis juurutati Saksamaal 2013. aastal.[29] Meediafirmasid, "mille eesmärk on informeerida avalikkust ja mida uuendatakse perioodiliselt või regulaarselt", eristatakse akadeemilistest ja teaduslikest kirjastustest.[27]

Direktiivi selgitavas memorandumis kirjeldab Euroopa Nõukogu senist ajakirjandusväljaannete õiguste tagamise mehhanismi veebikasutuses "keeruka ja ebatõhusana", juhib tähelepanu uudiste kasutamisele "uudisteagregaatorite ja meediamonitooringuteenuste" poolt ärilisel eesmärgil ning probleemidele, millega põrkuvad meediaettevõtted endale kuuluvaid teoseid niisuguste teenuste jaoks litsentseerides.[27]

Teadlased peavad artiklit ebaõnnestunuks.[24] Euroopa Komisjoni tellitud uuring, milles analüüsiti sedalaadi seaduste rakendamist Saksamaal ja Hispaanias, näitas, et tegelikult võitsid ajalehed laiemast levikust (saades veebiliiklusest reklaamitulu), mida uudisteagregaatorid nende veebiartiklite juurde suunasid. Uuringus märgiti, et "Saksamaa ja Hispaania juhtumid näitavad, et seadus võib küll kehtestada õiguse," kuid "turujõud hindavad selle õiguse väärtusetuks".[30][29]

Artikkel 13 ehk artikkel 17 muuda

Artikkel 13 lisab täiendavad kohustused seoses teenustega, mida nimetatakse "netipõhisteks sisujagamise teenusepakkujateks" või "veebisisu jagamisteenuse pakkujateks" ("online content sharing service providers") ja mille kirjeldus on "infoühiskonna teenuse pakkuja, kelle põhiline või üks põhilisi eesmärke on hoiustada ja anda avalik ligipääs suurele hulgale teostele või muule sisule, mille on laadinud üles kasutajad ja mida teenusepakkuja tulusaamise eesmärgil korrastab ja reklaamib" ("a provider of an information society service whose main or one of the main purposes is to store and give the public access to a large amount of works or other subject-matter uploaded by its users which it organises and promotes for profit-making purposes"). Niisugused teenusepakkujad peavad tegema koostööd autoriõiguste valdajatega, et saada luba autoriõigusega kaitstud teoste majutamiseks, mille teenusekasutajad on üles laadinud. Teenusepakkujad peavad tegema "tõhusaid ja proportsionaalseid" pingutusi, et eemaldada ja tõkestada edasine ligipääs õiguste valdajate loata majutatavatele teostele.[27][24] Artikkel paneb teenusepakkujatele vastutuse kasutajate tegevuse eest, mis rikub autoriõigust, tühistades sellega E-kaubanduse direktiivi 2000/31/EC sätted, mis andsid turvatagatise ("safe harbour") sisuteenuse pakkujatele, kes on "pelgalt vahendajad" ("mere conduits").[31] Veebisisu jagamisteenuse pakkuja definitsioon ei hõlma teenuseid, mis hoiustavad sisu kasumitaotluseta veebientsüklopeediate jaoks, mittetulunduslikke platvorme avatud lähtekoodiga tarkvara tarbeks ning mittetulunduslikke haridus- ja teadusandmehoidlaid, samuti failimajutusteenuseid, mis võimaldavad kasutajatel ja/või ettevõtetel laadida üles faile omaenda kasutuseks, internetiteenuse pakkujaid ning netipõhist jaekaubandust (online retail marketplace).[32][27]

Artiklit 13 on kritiseeritud, kuna see võib pärssida sõnavabadust internetis. Ehkki direktiivikavand väldib niisugust otsest sõnastust,[33] nõuab see kriitikute sõnul kasutajasisu haldavatelt veebilehtedelt üleslaaditava sisu ennetavat filtreerimist.[24][4] Kriitikute hinnangul saab sellist nõuet täita üksnes automatiseeritud süsteemide abil nagu YouTube'i "Content ID", mis aga kannatab valepositiivsete identifitseerimistulemuste all ning ei suuda arvestada autoriõiguse piirangutega nagu Euroopa Liidus kehtivad autoriõiguse vabakasutuserandid ja USAs kehtiv õigustatud kasutus.[34] Samuti on väidetud, et sedalaadi filtrisüsteemide arendamiseks on piisavalt ressursse üksnes suurtel USA tehnoloogiafirmadel, samas kui väiksemad firmad jääksid nõuete täitmisega raskustesse[32][34] ning sisufiltreerimise tellimine teenusena teistelt ettevõtetelt kujutaks endast turvariski.[4][35]

Artiklid 14–16 ehk artiklid 18–20 muuda

Ettepaneku artiklid 14–16 on küll nõrgemad kui mitmes ELi liikmesriigis juba kehtivad tasusüsteemid, kuid lubaksid mujal parandada autorite ja esitajate positsiooni ärilistel läbirääkimistel. Seejuures lubaks artikkel 15 nõuda omale makstava autoritasu tõstmist teatud juhtudel, mil see on ebaproportsionaalselt madal.[29]

Autorite ühendused on pakkunud välja "õiguste tagasivõtu mehhanismi", mis lubaks tühistada autoritele kahjulikuks osutunud autoriõiguse üleandmise lepinguid.[36][37]

Teised artiklid muuda

Ettepaneku teistes lõikudes püütakse selgitada raamatukogude mõnede tavapäraste tegevuste ja orbteoste õiguslikku staatust.[38]

Mõnes Euroopa Parlamendi komitees heakskiidetud parandused puudutavad avalikku omandit ja panoraamivabadust.[39]

Positsioonid muuda

Vastu muuda

 
Direktiivi vastu suunatud meeleavaldus 23. märtsil 2019 Tallinnas

26. aprillil 2018 kirjutasid direktiivikavandi-vastasele avalikule kirjale alla 145 organisatsiooni – inim- ja digiõiguste organisatsioonid, meediavabaduse vallas tegutsevad ja kirjastusorganisatsioonid, raamatukogud, haridusasutused, tarkvaraarendajad ja internetiteenuste pakkujad.[40] Direktiivi vastaste seas on Electronic Frontier Foundation, Creative Commons, European Digital Rights, mitmed Open Knowledge'i liikmesorganisatsioonid ja nende katusorganisatsioon Open Knowledge International, samuti mitmed Wikimedia haruorganisatsioonid[40] ning 29. juunist 2018 ka Vikipeediat haldav Wikimedia Foundation.[41]

Direktiivi vastu on sõna võtnud ka Interneti loojad Vint Cerf ja Tim Berners-Lee, kes kahtlevad direktiivis nõutavate filtrite tõhususes ja leiavad, et neil oleks kahjulik mõju sõnavabadusele internetis.[42]

Enne kui direktiivi kavand läks juulis 2018 Euroopa Parlamendi täiskogu hääletusele, oli portaalis Change.org algatatud direktiivivastane petitsioon kogunud enam kui 700 000 allkirja. Märtsis 2019, kui direktiiv Euroopa Parlamendis vastu võeti, oli petitsioonile allkirja andnud üle 5 miljoni inimese.

Poolt muuda

Direktiivi toetajate seas on mitmed ajalehekirjastajad ja meediafirmad. Nende hulgas on ka Prantsuse muusik David Guetta, kolm suurt plaadifirmat ja Sõltumatute Muusikaettevõtete Assotsiatsioon (Independent Music Companies Association).[43]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ "Article 13: Europe's hotly debated revamp of copyright law, explained". CNET. Vaadatud 3. juulil 2018.
  2. ↑ Jan-Matthias Mandri Euroopa Parlamendi autoriõiguste kaitse reform tekitab spetsialistides palju teravaid küsimusi Delfi, 13.09.2018 (vaadatud 19.09.2018)
  3. ↑ 4,0 4,1 4,2 "'Disastrous' copyright bill vote approved". BBC News. 20. juuni 2018. Vaadatud 1.07.2018.
  4. ↑ "Copyright: say NO to scaremongering and YES to creators getting paid". impalamusic.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 4.07.2018. Vaadatud 3.07.2018.
  5. ↑ "MYTHBUSTER". publishersright.eu (inglise). European Magazine Media Association and others. Vaadatud 4.07.2018.
  6. ↑ "UK Music chief slams Google as "corporate vultures" as figures show Google's €31m EU lobbying bid". UK Music. Vaadatud 4.07.2018.
  7. ↑ "Controversial Copyright Directive Approved by EU Legal Affairs Committee". Euronews. Vaadatud 3. juulil 2018.
  8. ↑ Temperton, James. "The EU's dodgy Article 13 copyright directive has been rejected". Vaadatud 5. juulil 2018.
  9. ↑ 10,0 10,1 10,2 Yana Toom Seisame Interneti peiede künnisel. Oma osa selles on ka Tarandil, Kelamil, Padaril ja Ansipil EPL, 18.09.2018 (vaadatud 28.09.2018)
  10. ↑ Jan-Matthias Mandri. Urmas Paet muutis pärast autoriõiguste direktiivi hääletust oma vastuhääle salamisi poolthääleks, Delfi Forte 19.09.2018 (vaadatud 19.09.2018)
  11. ↑ Parlament võttis vastu seisukoha autoriõiguste direktiivi kohta Euroopa Parlamandi Büroo Eestis, 13/09/2018 (pressiteade; vaadatud 19.09.2018)
  12. ↑ Yana Toom Toom kutsub protestima EL-i autoriõiguste direktiivi reformi vastu Pealinn, 12. juuni 2018 (vaadatud 28.09.2018)
  13. ↑ Yana Toom Piirideta internet või piirid internetti? ERR, 12.06.2018 (vaadatud 28.09.2018)
  14. ↑ Yana Toom Teave pole kurk ERR, 13.07.2018 (vaadatud 28.09.2018)
  15. ↑ Yana Toom Volinik Ansip annab aru… ja valetab Postimees, 27. juuli 2018 (vaadatud 28.09.2018)
  16. ↑ Marii Karell 13 lolli küsimust, millele iga interneti kasutaja PEAB vastust teadma Geenius, 20.09.2018 (vaadatud 28.09.2018)
  17. ↑ Savisaar ja Toom: fooliummütse pähe panna ei tulnud, kuid oht pole möödas Kesknädal/Keskerakonna pressiteade, 06.07.2018 (vaadatud 28.09.2018)
  18. ↑ Anette Parksepp: "Euroopa Parlament hääletas vastuolulise autoriõiguse reformi poolt" Delfi, 26. märts 2019
  19. ↑ 20,0 20,1 20,2 Copyright rules for the digital environment: Council agrees its position – Consilium consilium.europa.eu, 25. mai 2018
  20. ↑ JURI's out, Euro copyright votes in: Whoa, did the EU just 'break the internet'? theregister.co.uk, 20. juuni 2018
  21. ↑ Protests over Brussels copyright reform BBC News, 15. juuni 2018
  22. ↑ Controversial copyright overhaul passes Parliament committee, still faces political fight euractiv.com, 20. juuni 2018
  23. ↑ 24,0 24,1 24,2 24,3 The Copyright Directive: Misinformation and Independent Enquiry Statement from European Academics to Members of the European Parliament in advance of the Plenary Vote on the Copyright Directive on 5 July 2018 29. juuni 2018
  24. ↑ MP's call to extend Copyright Directive filters to 'extremist' material attacked by Article 19 V3, juuni 2018
  25. ↑ Copyright Reform: Help Us Ensure an Effective TDM Exception! LIBER, 25. september 2017
  26. ↑ 27,0 27,1 27,2 27,3 27,4 "Proposal for a directive on copyright in the Digital Single Market" (PDF). Euroopa Liidu Nõukogu. 25. mai 2018. Lk 26.
  27. ↑ "24 organisations urge Rapporteur Axel Voss MEP to strike a more ambitious deal on TDM". European Alliance for Research Excellence. 8. juuni 2018. Vaadatud 12.06.2018.
  28. ↑ 29,0 29,1 29,2 29,3 "Strengthening the Position of Press Publishers and Authors and Performers in the Copyright Directive – Think Tank". Euroopa Parlament. Vaadatud 9.06.2018.
  29. ↑ Euroopa Komisjoni alltöövõtja (2017). "Online News Aggregation and Neighbouring Rights for News Publishers" (PDF). Ref. Ares(2017)6256585. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |publishe= (juhend)
  30. ↑ Angelopoulos, Christina (jaanuar 2017). "On Online Platforms and the Commission's New Proposal for a Directive on Copyright in the Digital Single Market" (PDF). Centre for Intellectual Property and Information Law (CIPIL). University of Cambridge.
  31. ↑ 32,0 32,1 Maack, Már Másson (19. juuni 2018). "The EU's disastrous Copyright Reform, explained by its lovers and haters". The Next Web. Vaadatud 21.06.2018.
  32. ↑ "New EU copyright filtering law threatens the internet as we knew it". The Verge. Vaadatud 2.07.2018.
  33. ↑ 34,0 34,1 Glyn Moody. "Illegal memes? Weak Safe Harbor? Unpacking the proposed EU copyright overhaul". Ars Technica. Vaadatud 12.06.2018.
  34. ↑ Romero-Moreno, Felipe (29. mai 2018). "'Notice and staydown' and social media: amending Article 13 of the Proposed Directive on Copyright". International Review of Law, Computers & Technology: 1–24. DOI:10.1080/13600869.2018.1475906.
  35. ↑ "Music creators call for EU-wide rights reversion mechanism". BASCA. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.06.2018. Vaadatud 5.06.2018.
  36. ↑ "Our Views on the European Commission's Draft Legislation to Modernise the European Copyright Framework and Proposed Amendments" (PDF). August 2017. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2018. Vaadatud 4. juulil 2018.
  37. ↑ "European Parliament votes to improve access to digitised cultural heritage". Europeana. Vaadatud 22.06.2018.
  38. ↑ "Synopsis report on the Panorama exception".
  39. ↑ 40,0 40,1 Directive on copyright in the Digital Single Market 'destined to become a nightmare' – Index on Censorship Index on Censorship indexoncensorship.org, 26. aprill 2018
  40. ↑ Eileen Hershenov: How the EU copyright proposal will hurt the web and Wikipedia Wikimedia ajaveeb, 29. juuni 2018
  41. ↑ "Protests greet Brussels copyright reform plan". BBC. Vaadatud 3. juulil 2018.
  42. ↑ David Guetta and all three major labels are among industry giants pushing for copyright reform theindustryobserver.com.au, 29. juuni 2018

Välislingid muuda

Meedias
Ajaveebides
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Direktiiv_autoriõiguste_kohta_digitaalsel_ühtsel_turul&oldid=6538033"