Vikipeedia

Wikimedia Foundation

Wikimedia Foundation ehk Wikimedia Sihtasutus (WMF) on Ameerika mittetulunduslik fond, mille peakorter asub San Franciscos California osariigis USA-s ning mis on rajatud 2003. aastal USA Florida osariigi seaduste alusel, kus organisatsioon algselt paiknes.

Wikimedia Foundationi logo
Video "Inside Wikimedia" ("Wikimedia seestpoolt")
Wikimedia liikumise strateegiline plaan (PDF, inglise keeles))

WMF haldab mitut veebipõhist koostööprojekti, mis põhinevad vikidel. Nende seas on Wikipedia, Wiktionary, Wikiquote, Wikibooks, Wikisource, Wikimedia Commons, Wikispecies, Wikinews, Wikiversity, Wikidata, Wikivoyage, Wikimedia Incubator ja Meta-Wiki. Suurim neist, Wikipedia, on maailma kümne enim külastatud veebilehe seas.[1] Fondi loomisest teatas ametlikult 20. juunil 2003 Jimmy Wales, üks Wikipedia kaasasutajaist,[2] kes varem juhtis Wikipediat oma ettevõtte Bomis kaudu.[3]

2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.[4] Seisuga 23. oktoober 2023 töötas WMF-is üle 700 inimese.[5] Peamiselt tegeleb WMF projektide tehnilise ja juriidilise külje ning rahastamisega, sekkudes sisusse ülimalt harva ja peamiselt üldise poliitika kujundamise kaudu.

Sihtasutust juhib nõukogu, mis võib olla kuni 16-liikmeline: Vikipeedia asutaja Jimmy Wales, 8 haruorganisatsioonide ja kogukonna valitud esindajat ja 7 liiget, kelle määrab ülejäänud nõukogu eksperditeadmiste alusel. 2024. aasta jaanuari seisuga kuulub nõukogusse Shani Evenstein Sigalov, Dariusz Jemielniak, Rosie Stephenson-Goodknight, Victoria Doronina, Mike Peel, Lorenzo Losa, McKinsey, Raju Narisetti, Esra'a Al Shafei, Luis Bitencourt-Emilio, Nataliia Tymkiv, Kathy Collins; ja Jimmy Wales. Nõukogu juhib Nataliia Tymkiv.[6][7]

Ajalugu

muuda

Jimmy Wales ja Larry Sanger asutasid Vikipeedia 2001. aastal Nupedia täiendamise projektina. Algselt rahastas projekti Walesi ettevõte Bomis ja seda toimetas kiiresti kasvav vabatahtlike toimetajate kogukond. Varajane kogukond arutas ka erinevaid viise, kuidas toetada jooksvaid ülalpidamiskulusid. Üldiselt oldi sellel veebilehel reklaamide esitamise vastu[8] ja nii tõusis esile heategevusfondi loomise idee.[9] Tekkis ka küsimus, milline juriidiline üksus peaks projekti kaubamärki hoidma.

Wikimedia Foundation (WMF) asutati St. Peterburis, Floridas 20. juunil 2003. aastal.[10] Sama aasta oktoobris viidi läbi väike rahakogumiskampaania serverite töös hoidmiseks.[11] 2005. aastal andis USA WMF-ile maksuseadustiku jaotise 501(c)(3) alusel staatuse, mis muutis sellele tehtud annetused tulumaksuvabaks.[12]

14. septembril 2004 esitas sihtasutus USA Patendikaebuste nõukogule (Board of Patent Appeals and Interferences) taotluse Wikipedia nime kaubamärgiks kinnitamiseks. Märk sai registreerimisstaatuse 10. jaanuaril 2006. 16. detsembril 2004 andis kaubamärgile kaitse ka Jaapan ja 20. jaanuaril 2005 Euroopa Liit.[13]

11. detsembril 2006. aastal märkis sihtasutuse juhatus, et WMF-ist ei saa liikmesorganisatsiooni, nagu algselt kavandati. Plaani ei rakendatud, kuna ei suudetud täita Florida seadusandluse registreerimisnõudeid. Põhikirja muudeti ja eemaldati sealt kõik viited liikmeõigustele ja -tegevusele.

2007. aastal otsustas WMF kolida oma peakorteri Floridast San Francisco lahe piirkonda. Koha valimisel toodi välja järgmised põhjused: lähedus sarnaselt mõtlevatele organisatsioonidele ja potentsiaalsetele partneritele; suurem talentide kogum ning odavamad ja mugavamad rahvusvahelised reisiühendused.[14][15][16] 31. jaanuariks 2008 koliti sihtasutus San Franciscos Stillmani tänaval asuvasse peakorterisse.[17] Hiljem kolis see New Montgomery Streetile ja seejärel One Montgomery Towerisse.[18]

 

25. oktoobril 2021 käivitas sihtasutus ärilise Wikimedia sisu edastamise teenuse Wikimedia Enterprise, mis on suunatud rühmadele, kes soovivad kasutada suuremahulisi rakendusliideseid, alustades Big Tech ettevõtetest. [19] 2022. aasta juunis kuulutati Google ja Internet Archive teenuse esimesteks klientideks, kuigi teenuse eest maksab ainult Google.[20] Samas teates märgiti fookuse nihutamist sarnaste andmevajadustega väiksematele ettevõtetele.

Kaubamärk

muuda

Wikimedia Foundationi asutas Jimmy Wales 2003. aastal eesmärgiga luua sõltumatu heategevuslik organisatsioon, mis haldaks domeene ja kaubamärke ning võimaldaks Vikipeediat ja selle sõsarprojekte rahastada mittetulunduslikult.[2][21] Nime "Wikimedia", mis on wiki ja meedia ühend, lõi Ameerika autor Sheldon Rampton 2003. aasta märtsis ingliskeelse Vikipeedia meililisti postituses.[22] Sihtasutuse missiooniks on haridusalaste teadmiste kogumine ja levitamine avatud juurdepääsu litsentsi alusel.[23]

Pärast WMFi asutamist viidi kõik Vikipeediaga seotud intellektuaalomandi õigused ja domeeninimed sihtasutuse haldusse.[24] Praegu omab WMF domeeninimesid ja haldab enamikku Wikimedia liikumise veebilehekülgi.[25] WMF on domeeni wikipedia.org ning kaubamärgi omanik ja vikiplatvormi operaator. WMF juhib selliseid projekte nagu Vikiõpikud, Wikidata, Vikisõnastik ja Wikimedia Commons; kogub raha, jagab toetusi, kontrollib servereid, arendab ja juurutab tarkvara ning toetab Wikimedia projekte, sealhulgas ingliskeelset Vikipeediat. Samuti tegeleb ta poliitilise huvikaitsega seoses autoriõiguste ja ajakirjandusvabadusega. [26]

Projektid ja tegevused

muuda
 
Wikimedia projektide logod

Lisaks mitmekeelsele üldentsüklopeediale Vikipeediale (inglise keeles Wikipedia) majandab sihtasutus mitmekeelset sõnastikku ja tesaurust Wiktionary, tsitaadientsüklopeediat Wikiquote, igas keeles lähtetekstide andmebaasi Wikisource ja õpilastele suunatud e-raamatute kogu (milles on õpikud ja autoriõiguseta annoteeritud raamatud) Wikibooks. Wikijunior on Wikibooksi alamprojekt, mis tegeleb lasteraamatutega.

Allnäidatud alguspäevadel rajati projektide ametlikud domeenid ning käivitati beetaversioonid; esialgseid testiversioone teistes domeenides ei ole arvestatud.

Nimi Veebiaadress Algus Kirjeldus
Wikipedia wikipedia.org 15. jaanuar 2001 Entsüklopeedia, milles on üle 13 miljoni artikli 266 keeles.
Meta-Wiki meta.wikimedia.org 9. november 2001 Wiki, mis tegeleb Wikimedia projektide koordineerimisega.
Wiktionary wiktionary.org 12. detsember 2002 Sõnastik, mis kataloogib tähendusi, sünonüüme, etümoloogiaid ja tõlkeid.
Wikibooks wikibooks.org 10. juuli 2003 Vabalt saadavate õpikute ja õppematerjalide kogu.
Wikiquote wikiquote.org 10. juuli 2003 Mitmel viisil struktureeritud tsitaadikogu.
Wikisource wikisource.org 23. november 2003 Projekt, mis avaldab ja tõlgib mitmesuguseid vabakasutuses lähtetekste, sealhulgas avalikus omandis olevaid tekste.
Wikimedia Commons commons.wikimedia.org 7. september 2004 Vabakasutuslitsentsi alusel avaldatud multimeedia (piltide, heli- ja videosalvestiste) andmebaas, milles 2017. aasta 1. juuni seisuga oli üle 39 miljoni meediafaili.
Wikimedia Incubator incubator.wikimedia.org 2. juuni 2006 Inkubaator olemasolevate projektide algatamiseks ja esialgseks arendamiseks uutes keeltes, näiteks asub inkubaatoris liivikeelne Vikipeedia.
Wikispecies species.wikimedia.org 13. september 2004 Loomade, taimede, seente, bakterite, arhede, protistide ja kõigi teiste eluvormide liikide andmestiku kataloog.
Wikinews wikinews.org 8. november 2004 Uudistekanal, mis koondab paljude maade kodanikuajakirjandust.
Wikiversity wikiversity.org 15. august 2006 Haridus- ja uurimismaterjalid.
Wikidata wikidata.org 30. oktoober 2012 Vikipeedia ja sõsarprojektide ühine andmepank, mille eesmärk on koondada eri keeleversioonides ja vikiprojektides kasutatavad andmed struktureeritud ja masinloetavate linkandmetena
Wikivoyage wikivoyage.org 15. jaanuar 2013 (Wikimedia projektina; iseseisvalt 10. detsember 2006) Reisijuht.
Wikimedia Outreach outreach.wikimedia.org 27. oktoober 2009 Materjalid Wikimedia projektide teavitustööks.
Wikimedia Strategic planning strategy.wikimedia.org 23. juuli 2009 Strateegiline planeerimistöö kõigi Wikimedia projektide tarbeks.
Wikimedia Usability Initiative usability.wikimedia.org 4. veebruar 2009 Kasutajasõbralikkuse meeskonna viki
Wikimania wikimania.wikimedia.org Wikimania konverentside veebilehed.
Wikipedia Test Wiki test.wikipedia.org 13. jaanuar 2006 Testviki, kus on MediaWiki tarkvara värske versioon.
Wikimedia Surveys survey.wikimedia.org Uuringutulemuste veebileht.

2017. aastaks oli Wikimedia Foundationi ainus suletud ja kustutatud vikiprojekt 11. septembril 2001 toimunud terrorirünnakute järel loodud mälestusviki "September 11 Memorial wiki".

Haruorganisatsioonid

muuda

Wikimedia haruorganisatsioonid on iseseisvad ja ametlikult tunnustatud üksused, mis aitavad kaasa Wikimedia liikumise eesmärkide saavutamisele. WMF tunnustab ametlikult kolme tüüpi haruorganisatsioone: eri riikide kohalikud haruorganisatsioonid (chapter), temaatilised organisatsioonid ja kasutajarühmad (user groups). Organisatsioonid korraldavad ja osalevad tegevustes, et toetada Wikimedia liikumist ja selle eesmärkide täitmisele kaasa aidata, nt piirkondlikud konverentsid, teavitustegevus, Vikipeedia redigeerimisüritused, häkatonid, suhtekorraldus, kohalik huvikaitse, GLAM (koostöö galeriide, raamatukogude ja muuseumidega) tegevused ja Wikimania.[27]

 
Wikimedia Eesti logo

Wikimedia haruorganisatsioonid (chapters) ja temaatilised organisatsioonid on mittetulundusühingud. WMF tunnustab neid ametlikult oma haruorganisatsioonina, kui selle on kinnitanud WMF-i nõukogu. Nõukogu otsused põhinevad Wikimedia kogukonna liikmetest koosneva Affiliations Committee (AffCom) soovitustel. Haruorganistatsioonid on WMF-i poolt ametlikult tunnustatud organisatsioonid, kuid nad on temast sõltumatud ning neil puudub õiguslik kontroll ja vastutus Wikimedia projektide ja nende sisu üle.[27][28] Eestis on Wikimedia haruorganistatsiooniks 2010. aastal asutatud MTÜ Wikimedia Eesti.

WMF alustas haruorganisatsioonide ametlikku tunnustamist 2004. aastal.[29] Tunnustamisprotsessi täiendas WMF 2012. aastal, luues temaatiliste organisatsioonide ja kasutajarühmade tunnustamise korra.[30]

Konverentsid ja üritused

muuda

Wikimania

muuda

Wikimania on 2005. aastal alguse saanud iga-aastane ülemaailmne vikipedistide ja Wikimedia projektides osalejate konverents. Esimene Wikimania peeti Saksamaal Frankfurdis 2005. aastal. Wikimaniat korraldab korralduskomitee, mida tavaliselt toetab konverentsi toimumiskoha kohalik haruorganisatsioon (chapter) kohalike asutuste (nt raamatukogud või ülikoolid) ja WMFi toetusel. Wikimaniat on peetud sellistes linnades nagu Cambridge (2006), Taipei (2007), Aleksandria (2008), Buenos Aires (2009), Gdansk (2010), Haifa (2011), Washington (2012), Hongkong (2013), London (2014), Mexico City (2015), Esino Lario (2016), Montreal (2017), Kaplinn (2018) ja Stockholm (2019). 2020. aasta konverents, mis pidi toimuma Bangkokis, jäi COVID-19 pandeemia tõttu ära ning 2021. ja 2022. aasta konverents toimus veebi vahendusel virtuaalsete ettekannete sarjana. Kohapealne konverents peeti taas 2023. aastal Singapuris, kus partnerorganisatsioonina liitus UNESCO.[31]

 
Wikimedia Hackathonil osalejad 2024. aastal Tallinnas

Wikimedia Hackathon

muuda

Wikimedia Hackathon on iga-aastane üritus, mis toob kokku ülemaailmse tehnoloogiakogukonna, et luua kontakte, pidada tehnilisi arutelusid, arendada olemasolevaid projekte ja algatada uusi ideid.[32] Esimene iseseisev häkataon toimus 2009. aastal Berliinis. 2024. aastal toimus Wikimedia Hackathon Tallinnas.[33][34][35]

Piirkondlikud ja valdkonnapõhised Vikipeedia konverentsid

muuda

WMF kaasrahastab ka piirkondlikke vikikonverentse. Alates 2012. aastast toimub iga-aastane Wikimedia CEE (Central and Eastern Europe) võrgustiku kohtumine. Võrgustiku liikmed on kohtunud Kesk- ja Ida-Euroopa eri riikides. 2015. aastal toimus konverents Eestis, Voorel.[36]

Wikimedia Summit (varem tuntud kui Wikimedia Conference) oli iga-aastane Wikimedia haruorganisatsioonide, Wikimedia Sihtasutuse ja teiste liikumisgruppide, nagu Affiliation Committee, esindajate kohtumine. Esimene kohtumine toimus 2008. aastal Nijmegenis, Hollandis. Alates 2019. aastast kannab see nime Wikimedia Summit.[37]

EduWiki Conference toimub iga-aastaselt maailma eri riikides. Seda korraldab Wikipedia & Education User Group koos asukohamaa ja WMF-iga. Konverentsil kohtuvad Wikimedia haridusvaldkonnas tegutsevad organisatsioonid, töötajad ja vabatahtlikud.[38]

GLAM Wiki konverents on rahvusvaheline konverents, mis toob kokku kultuuripärandi spetsialistid (GLAM – galeriid, raamatukogud, arhiivid, muuseumid).

Suuremad kokkusaamised on veel näiteks Wiki Indaba, mis toob kokku Aafrika vikipediste, WikiConference North America, mis toob kokku Põhja-Ameerika vikipediste ja ESEAP Conference, mis toob kokku Kagu-Aasia ja Okeaania vikipediste.

Tehniline infrastruktuur

muuda

Erinevate Wikimedia projektide haldamiseks kasutab WMF tehnilist infrastruktuuri. Serverid asuvad Ashburnis Virginias ja Carrolltonis [39] Texases. Ka Amsterdamis on servereid, mida haldab Kennisnet.[40] Kokku töötab umbes 900 serverit (2014. aasta juuli seisuga).[41] 2008. aastal lülitati kõik serverid üle versioonile Ubuntu 8.04 LTS Server Edition.[42]

Rahastus

muuda
 
Wikimedia Foundationi tulud, kulud ja aastalõpu netovara (USA dollarites), 2003–2023
Roheline: tulud (v.a otseannetused sihtkapitalile)
Punane: kulud (sh WMF-i maksed sihtkapitali) Must: netovara (v.a sihtkapital) [43]

Wikimedia Foundation rahastab end peamiselt avalike annetuste kaudu, mida kogutakse läbi e-posti kampaaniate ja iga-aastaste annetuskutsete, samuti toetuste kaudu, mida annavad erinevad tehnoloogiaettevõtted ja heategevusorganisatsioonid.[44][45] Wikimedia Sihtkapitali kampaaniates kutsutakse annetajaid üles jätma Wikimedia liikumisele raha oma testamendi kaudu.[46]

Heategevusorganisatsioonina on WMF vabastatud USA föderaalsest ja osariigi tulumaksust. WMF ei ole erafond ja sellesse tehtud sissemaksed kvalifitseeruvad maksudest mahaarvatavateks heategevuslikeks annetusteks. [45]

Sihtasutus suurendab ka oma tulusid föderaalsete toetuste, sponsorluse, teenuste ja kaubamärgi turustamise kaudu. Wikimedia OAI-PMH (Open Archives Initiative) värskendusvoo teenus, mis oli suunatud peamiselt otsingumootoritele ja andmete hulgianalüüsile, oli mitu aastat sihtasutuse tuluallikas.[47] DBpediale (sõnast Data Base) anti juurdepääs sellele kanalile tasuta.[48] 2021. aastal käivitati WMFi tütarettevõttena andmevoogude ja sisuteenuste laiendatud versioon Wikimedia Enterprise.[49]

Juulis 2014 teatas WMF, et võtab vastu Bitcoini annetusi. [50] 2021. aastal moodustasid krüptovaluutad vaid 0,08% kõigist annetustest [51] [52] ja 1. mail 2022 lõpetas sihtasutus pärast Wikimedia kogukonna hääletust krüptoraha annetuste vastuvõtmise.[52][53]

WMFi netovara kasvas esialgselt 57 000 dollarilt esimese eelarveaasta lõpus 30. juunil 2004. aastal[54] 53,5 miljonile dollarile 2014. aasta keskpaigas [55] ja 231 miljonile dollarile 2021. aasta juuni lõpuks. Samal aastal teatas sihtasutus ka plaanidest käivitada Wikimedia Enterprise, et võimaldada suurtel organisatsioonidel maksta suuremahulise juurdepääsu eest muidu piiratud kiirusega rakendusliidestele.[56]

Sihtasutus annetas 2020. aastal huvikaitse fondile Tides Advocacy 4,5 miljonit dollarit, et luua "Knowledge Equity Fund". Selle eesmärk on toetada organisatsioone, mida Wikimedia tavapärased stipendiumid ei hõlma, kuid mis tegelevad rassilise ebavõrdsuse vähendamisega tasuta teadmistele juurdepääsu ja nende loomise valdkonnas. [57]

Wikimedia Sihtkapital

muuda

2016. aasta jaanuaris teatas WMF sihtkapitali loomisest.[58] Wikimedia Endowment (Sihtkapital) asutati Tides Foundationi annetajate nõustatava fondina eesmärgiga koguda järgmise 10 aasta jooksul 100 miljonit dollarit.[59] Craig Newmark oli üks esimestest annetajatest, andes sihtkapitalile 1 miljon dollarit. [60] Peter Baldwin ja Lisbet Rausing Arcadia Fundist annetasid 2017. aastal 5 miljonit dollarit [61]

2018. aastal laekus sihtkapitalile suuremaid annetusi Amazonilt ja Facebookilt (mõlemad 1 miljon dollarit) ning George Soroselt (2 miljonit dollarit).[62][63][64] 2019. aastal annetati 2 miljonit dollarit Google'ilt,[65] 3,5 miljonit dollarit taas Baldwinilt ja Rausingilt,[61] Craig Newmarkilt veel 2,5 miljonit dollarit,[66] ja veel 1 miljon dollarit Amazonilt 2019. aasta oktoobris ja uuesti 2020. aasta septembris.[67] [68]

2021. aasta septembris teatas WMF, et Wikimedia sihtkapital jõudis plaanitud 100 miljoni dollarini sama aasta juunis, mis edestas algselt seatud eesmärki viis aastat. 2024. aasta jaanuaris teatati, et sihtkapitali väärtus on 140 miljonit dollarit.

 
Annetuste jaotus kontinentide lõikes 2023–24 aruande põhjal

Wikimedia Foundation tagab oma sõltumatuse, küsides rahalisi toetusi paljudelt annetajatelt peamiselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning jätab endale õiguse keelduda teatud annetustest, et jääda vabaks igasugusest mõjust. Suurimad annetajad[69] on olnud näiteks Amazon, Google, Arcadia Fund, George Soros, Facebook jt.

Aastate 2023–2024 annetuste jaotus kontinentide lõikes näitab, et 62% annetustest on tehtud Põhja-Ameerikast (106,5 miljonit dollarit), millele järgneb Euroopa 29% (49,4 miljonit dollarit). 2023–24 aastal annetati kokku 170,5 miljoni dollarit.[70]

Nõukogu

muuda

Järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle teostab Sihtasutuse nõukogu. Asutamisnõukogu oli kolmeliikmeline, millele lisandus kaks kogukonna valitud liiget. Alates 2008. aastast koosnes see kümnest liikmest:

  • kolm liiget, kelle on välja valinud kogukond, mis hõlmab kõiki erinevaid Wikimedia projekte;
  • kaks Wikimedia haruorganisatsioonide valitud liiget;
  • neli juhatuse määratud liiget;
  • üks asutajakoht, mis on reserveeritud Jimmy Walesile. [71][72]

2016. aasta 15. jaanuaril kuulusid nõukokku Patricio Lorente, Alice Wiegand, Kelly Battles, Frieda Brioschi, Arnnon Geshuri, Dariusz Jemielniak, Guy Kawasaki, Denny Vrandečić ja Jimmy Wales.[73]

Aja jooksul on nõukogu suurus ja valikuprotsesside üksikasjad muutunud. 2020. aasta seisuga võib nõukogus olla kuni 16 liiget: [74]

  • kaheksa kohta, mis pärinevad laiemast Wikimedia kogukonnast (haruorganisatsioonid ja vabatahtlike kogukond);
  • seitse juhatuse määratud liiget;
  • üks asutajakoht on reserveeritud Jimmy Walesile.

2024. aasta jaanuari seisuga kuulus nõukogusse kuus kogukonna ja haruorganisatsioonide valitud liiget (Shani Evenstein Sigalov, Dariusz Jemielniak, Rosie Stephenson-Goodknight, Victoria Doronina, Mike Peel ja Lorenzo Losa); viis nõukogu määratud liiget (McKinsey & Company direktor Raju Narisetti, Bahreini inimõiguste aktivist ja blogija Esra'a Al Shafei, tehnoloogiaametnik Luis Bitencourt-Emilio, Nataliia Tymkiv ja finantsekspert Kathy Collins); ja Jimmy Wales. Nõukogu juhib Nataliia Tymkiv, aseesimeesteks Al Shafei ja Sigalov.[6][7]

Töötajaskond

muuda
 
Montgomery Toweris on WMF-i peakorter olnud alates 2017. aastast

Seisuga 23. oktoober 2023 töötas WMF-is üle 700 inimese.[5] 2021. aasta septembris nimetati WMF-i tegevujuhis Maryana Iskander, kes asus ametisse 2022. aasta jaanuaris.[75] Organisatsiooni peakorter asub San Fransiscos One Montgomery Tower hoones.[18]

2024. aasta augusti seisuga on WMF-il järgmine osakonna struktuur:

  • Tegevjuhi büroo: toetab WMF-i tegevjuhi tööd.
  • Arendusosakond: vastutab raha kogumise, strateegiliste partnerluste ja toetuste andmise programmide eest.
  • Kommunikatsiooniosakond: vastutab Wikimedia kaubamärgi arendamise, turunduse, sotsiaalmeedia, avalike suhete ja ülemaailmse teadlikkuse tõstmise eest.
  • Rahanduse ja halduse osakond: vastutab WMF-i rahaliste vahendite ja ressursside vastutustundliku haldamise eest.
  • Juriidiline osakond: vastutab valitsuse järelevalvele ja tsensuurile vastuseisu suurendamise, vabatahtlike kogukondade kaitsmise, poliitiliste arutelude soodustamise ja huvikaitse eest.
  • Toote ja tehnoloogia osakond: loob, täiustab ja hooldab Wikimedia veebilehtede infrastruktuuri.
  • Talendi ja kultuuri osakond: vastutab värbamise ja koolituse eest.

Tegevjuhid

muuda

Alates juunist 2006 on WMF-i tegevjuhi ametikohta täitnud viis inimest:[76]

Viited

muuda
  1. ↑ "Top 500". Alexa. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.12.2008. Vaadatud 4.12.2007.
  2. ↑ 2,0 2,1 Rupert Neate "Wikipedia founder Jimmy Wales goes bananas" The Daily Telegraph, 07.10.2008 (vaadatud 25.10.2009) "Entsüklopeedia tohutu fänkond hakkas Bomist sedavõrd kurnama, et hr Wales ja kaasasutaja Larry Sanger leiutasid uue radikaalse rahastusmudeli: heategevuse kaudu."
  3. ↑ Jimmy Wales "Wikipedia English mailing list message" 20.06.2003
  4. ↑ Wikipedia turns 15-year-old, gets new source of cash Times of India/AP, 15. jaanuar 2015
  5. ↑ 5,0 5,1 Seitz-Gruwell, Lisa (23. oktoober 2023). "7 reasons you should donate to Wikipedia" (Ameerika inglise). Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. detsember 2023. Vaadatud 27. detsembril 2023.
  6. ↑ 6,0 6,1 "Wikimedia Foundation Board of Trustees – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2024.
  7. ↑ 7,0 7,1 "Resolution:Board Officers and Committee Membership, 2021 – Wikimedia Foundation Governance Wiki". foundation.wikimedia.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2021. Vaadatud 18. oktoobril 2021.
  8. ↑ Tkacz, Nathaniel (20. jaanuar 2011). "The Spanish Fork: Wikipedia's ad-fuelled mutiny". Wired UK. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. august 2024.
  9. ↑ "Wikimedia Foundation – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). 17. märts 2003. Vaadatud 3. detsembril 2022.
  10. ↑ Wales, Jimmy (20. juuni 2003). "Announcing Wikimedia Foundation". mail:wikipedia-l. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2013. Vaadatud 26. novembril 2012.
  11. ↑ "If you enjoy Wikipedia, please consider making a donation to keep the servers running. Thank you!", Wikipedia Village Pump (inglise), kd M, 6. oktoober 2003, vaadatud 3. detsembril 2022
  12. ↑ Charity Navigator Charity Navigator IRS (Forms 990) Tab Mall:Webarchive. Page accessed January 31, 2016
  13. ↑ Nair, Vipin (5. detsember 2005). "Growing on volunteer power". Business Line. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2007. Vaadatud 26. detsembril 2008.
  14. ↑ Moncada, Carlos (25. september 2007). "Wikimedia Foundation Moving To Another Bay Area". The Tampa Tribune. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2007.
  15. ↑ Mullins, Richard (26. september 2007). "Online Encyclopedia To Leave St. Petersburg For San Francisco". The Tampa Tribune. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2007.
  16. ↑ Kim, Ryan (10. oktoober 2007). "Wikimedia abandons Florida for San Francisco". San Francisco Chronicle. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2007. Vaadatud 7. augustil 2019.
  17. ↑ "Press releases/Relocation". Wikimedia Foundation (inglise). 9. oktoober 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2018. Vaadatud 16. märtsil 2018.
  18. ↑ 18,0 18,1 Villagomez, Jaime (21. september 2017). "Wikimedia Foundation Office Move". lists.wikimedia.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2019. Vaadatud 15. märtsil 2018.
  19. ↑ "Wikimedia Foundation launches Wikimedia Enterprise: the new, opt-in product for companies and organizations to easily reuse content from Wikipedia and Wikimedia projects". Wikimedia Foundation. 25. oktoober 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2021. Vaadatud 25. oktoobril 2021.
  20. ↑ Roth, Emma (22. juuni 2022). "Google is paying the Wikimedia Foundation for better access to information". The Verge. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2022. Vaadatud 23. juunil 2022.
  21. ↑ "Bylaws". Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2017. Vaadatud 24. septembril 2016.
  22. ↑ Rampton, Sheldon (16. märts 2003). "Wikipedia English mailing list message". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. november 2005. Vaadatud 11. juulil 2005.
  23. ↑ Devouard, Florence. "Mission statement". Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2008. Vaadatud 28. jaanuaril 2008.
  24. ↑ Neate, Rupert (7. november 2008). "Wikipedia founder Jimmy Wales goes bananas". The Daily Telegraph. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2022. Vaadatud 26. detsembril 2017.
  25. ↑ "GuideStar – WIKIMEDIA FOUNDATION, INC". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2021. Vaadatud 11. veebruaril 2020.
  26. ↑ Jackson, Jasper (12. veebruar 2017). "'We always look for reliability': why Wikipedia's editors cut out the Daily Mail". The Guardian. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2017. Vaadatud 13. veebruaril 2017. Another core job for the foundation – and Maher – is political advocacy. While copyright and press freedom are important issues for Wikipedia, there is one area even more fundamental to its operation – the rules that protect web firms from full liability for what their users post.
  27. ↑ 27,0 27,1 Various. "Wikimedia movement affiliates/Frequently asked questions". meta.wikimedia.org. Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 27. oktoobril 2015.
  28. ↑ Various. "Affiliations Committee". meta.wikimedia.org. Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2015. Vaadatud 27. oktoobril 2015.
  29. ↑ Various. "Wikimedia chapters". Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2015. Vaadatud 27. oktoobril 2015.
  30. ↑ Various (31. märts 2012). "Resolution:Recognizing Models of Affiliations – Wikimedia Foundation". wikimediafoundation.org. Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 27. oktoobril 2015.
  31. ↑ "UNESCO joins the 2023 Wikimedia Movement in Singapore". UNESCO. 25. august 2023.
  32. ↑ "Hackathons". MediaWiki (inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
  33. ↑ "Hackathons/Previous hackathons". MediaWiki (inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
  34. ↑ Priks, Pille (14. detsember 2023). "Rahvusvaheline Wikimedia häkaton toimub Tallinnas". Wikimedia Eesti. Vaadatud 10. detsembril 2024.
  35. ↑ "Wikimedia Hackathon 2024". MediaWiki (inglise). 22. november 2023. Vaadatud 12. detsembril 2024.
  36. ↑ "Wikimedia CEE Meeting – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2024.
  37. ↑ "Wikimedia Summit – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2024.
  38. ↑ "EduWiki Conference 2025 – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2024.
  39. ↑ Bergsma, Mark (5. mai 2014). "Wikimedia Foundation selects CyrusOne in Dallas as new data center". Diff (Ameerika inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
  40. ↑ "Archive:Press releases/Kennisnet supports Wikimedia Projects – Wikimedia Foundation Governance Wiki". foundation.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
  41. ↑ Wikimedia Foundation 2014–15 Annual Plan, Seite 12.
  42. ↑ "Die Strategie Ubuntu und Wikipedia › Ikhaya › ubuntuusers.de". ikhaya.ubuntuusers.de. Vaadatud 10. detsembril 2024.
  43. ↑ "Wikimedia Foundation, Inc, Financial Statements, June 30, 2018 and 2019" (PDF). 27. september 2019. Lk 4, 14. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2020. Vaadatud 26. jaanuaril 2020.
  44. ↑ "Fundraising report 2020–2021". Wikimedia Foundation.
  45. ↑ 45,0 45,1 "Wikimedia Foundation, Inc. – Financial Statements – June 30, 2021 and 2020" (PDF). Wikimedia Foundation. Vaadatud 19. mail 2022.
  46. ↑ James Lileks (2. mai 2021). "Lileks: Wikipedia wants me to do what?". Star Tribune.
  47. ↑ "Wikimedia Foundation, Inc. – Financial Statements – June 30, 2011 and 2010" (PDF). Wikimedia Foundation. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2012. Vaadatud 25. oktoobril 2015.
  48. ↑ Bizer, C (September 2009), Web Semantics: Science, Services and Agents on the World Wide Web, vol. 7, pp. 154–165
  49. ↑ "Learn more about Wikimedia Enterprise". Wikimedia Enterprise (Ameerika inglise). Vaadatud 3. detsembril 2022.
  50. ↑ Ember, Sydney (31. juuli 2014). "Wikipedia Begins Taking Donations in Bitcoin". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2014. Vaadatud 12. veebruaril 2020.
  51. ↑ Quiles, Emily (7. veebruar 2022). "There's a growing chorus of tech people who dislike crypto. A Wikipedia editor has spelled out the case against it". Business Insider (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2022. Vaadatud 13. veebruaril 2022.
  52. ↑ 52,0 52,1 Roth, Emma (1. mai 2022). "The Wikimedia Foundation has stopped accepting cryptocurrency donations". The Verge (inglise). Vaadatud 3. mail 2022.
  53. ↑ Mlot, Stephanie (2. mai 2022). "Wikimedia Foundation Agrees to End Cryptocurrency Donations". PC Magazine (inglise). Vaadatud 3. mail 2022.
  54. ↑ "Wikimedia Foundation, Inc. – Financial Statements – June 30, 2006–2004" (PDF). Wikimedia Foundation. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2012. Vaadatud 7. augustil 2019.
  55. ↑ "Wikimedia Foundation, Inc. Financial Statements June, 2014 and 2013" (PDF). Upload.wikimedia.org. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2015. Vaadatud 11. detsembril 2014.
  56. ↑ Akhtar, Allana. "Apple, Amazon, and Google don't pay to integrate Wikipedia articles into their search products. The non-profit now hopes to use contracts with Big Tech to help fund 'knowledge equity' around the world". Business Insider. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2021. Vaadatud 16. aprillil 2021.
  57. ↑ Longley, Liz (16. september 2021). "5 Things To Know About the Wikimedia Foundation's First Round of Racial Equity Grants". Inside Philanthropy (Ameerika inglise). Vaadatud 4. detsembril 2022.
  58. ↑ "Wikipedia launching $100m fund to secure long-term future as site turns 15". the Guardian (inglise). 15. jaanuar 2016. Vaadatud 4. detsembril 2022.
  59. ↑ "Wikipedia celebrates 15 years of free knowledge". Wikimedia Foundation. 14. jaanuar 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2018. Vaadatud 9. juulil 2018.
  60. ↑ "Craig Newmark, founder of Craigslist, gives to Wikipedia's future". Wikimedia Foundation blog. 8. juuni 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2018. Vaadatud 9. juulil 2018.
  61. ↑ 61,0 61,1 "Wikimedia Endowment – Meta". 22. november 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. november 2023. Vaadatud 12. detsembril 2023.
  62. ↑ "Amazon donates $1M to Wikipedia's nonprofit parent organization". www.geekwire.com. 25. september 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2018. Vaadatud 27. oktoobril 2018.
  63. ↑ "Facebook makes $1 million gift to support the future of free knowledge". 20. detsember 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. jaanuar 2019. Vaadatud 2. jaanuaril 2019.
  64. ↑ "George Soros, founder of Open Society Foundations, invests in the future of free and open knowledge". Wikimedia Foundation (Ameerika inglise). 15. oktoober 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2018. Vaadatud 19. oktoobril 2018.
  65. ↑ "Expanding knowledge access with the Wikimedia Foundation". 22. jaanuar 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2019. Vaadatud 23. jaanuaril 2019.
  66. ↑ "Wikimedia Foundation announces $2.5 million in support from Craig Newmark Philanthropies for security of Wikipedia and organization's other free knowledge projects". Wikimedia Foundation (Ameerika inglise). 10. september 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. september 2019. Vaadatud 28. veebruaril 2020.
  67. ↑ "Amazon to help advance free knowledge for all with new $1 million gift to the Wikimedia Endowment". Wikimedia Foundation (Ameerika inglise). 14. oktoober 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2019. Vaadatud 28. veebruaril 2020.
  68. ↑ "Amazon donates $1 million gift to the Wikimedia Endowment to sustain free knowledge". Wikimedia Foundation (Ameerika inglise). 25. september 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. oktoober 2020. Vaadatud 26. septembril 2020.
  69. ↑ "Benefactors". Wikimedia Foundation (Ameerika inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
  70. ↑ "Fundraising/2023-24 Report – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
  71. ↑ de Vreede, Jan-Bart (26. aprill 2008). "Board of Trustees Restructure Announcement". Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2008. Vaadatud 26. aprillil 2008.
  72. ↑ "Bylaws – Wikimedia Foundation" (inglise). Wikimedia Foundation. 10. juuli 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2020. Vaadatud 5. detsembril 2020. (F) Community Founder Trustee Position. The Board may appoint Jimmy Wales as Community Founder Trustee for a three-year term. The Board may reappoint Wales as Community Founder Trustee for successive three-year terms (without a term limit). In the event that Wales is not appointed as Community Founder Trustee, the position will remain vacant, and the Board shall not fill the vacancy.
  73. ↑ Board of Trustees, Wikimedia Foundation, vaadatud 15. jaanuaril 2016
  74. ↑ "Wikimedia Foundation Board of Trustees – Meta". Meta.wikimedia.org. Vaadatud 18. mail 2022.
  75. ↑ Lima, Cristiano (14. september 2021). "Wikimedia taps leader of South African nonprofit as its next CEO". The Washington Post (Ameerika inglise). ISSN 0190-8286. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. september 2021. Vaadatud 14. septembril 2021.
  76. ↑ "Wikimedia Foundation/Chief Executive Officer/History - Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2024.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Wikimedia_Foundation&oldid=6780148"