Vikipeedia

Veebientsüklopeedia, mida igaüks võib täiendada
Disambig gray.svg  See artikkel räägib entsüklopeediast, asteroidi kohta vaata artiklit 274301 Wikipedia.

Vikipeedia (inglise keeles Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on paljukeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke.

Lehekülg www.wikipedia.org

2022. aasta augusti seisuga oli Vikipeedial 326 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 59 miljoni. Suurim keeleversioon on ingliskeelne Vikipeedia, kus on üle 6,5 miljoni artikli. Artiklite arvult järgnevad sebu, saksa, rootsi, ja prantsuse Vikipeedia. Eestikeelses Vikipeedias on üle 230 000 artikli.

Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks Vikisõnastik (Wiktionary) ja Vikiülikool (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on Wikimedia Commons ja Wikidata.

Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja konsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikasjalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika.

Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse vikipedistideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.[1]

Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb Ameerika Ühendriikide mittetulundusorganisatsioon Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.[1]

KeeleversioonidRedigeeri

25 suurimat Vikipeedia keeleversiooni
(seisuga 22. august 2022)
Keeleversioon Artiklite arv
ingliskeelne Vikipeedia 6 543 063
sebukeelne Vikipeedia 6 125 820
saksakeelne Vikipeedia 2 717 664
rootsikeelne Vikipeedia 2 552 393
prantsuskeelne Vikipeedia 2 448 134
hollandikeelne Vikipeedia 2 098 946
venekeelne Vikipeedia 1 847 365
hispaaniakeelne Vikipeedia 1 796 730
itaaliakeelne Vikipeedia 1 768 479
araabia(masri)keelne Vikipeedia 1 596 744
poolakeelne Vikipeedia 1 533 213
jaapanikeelne Vikipeedia 1 338 816
hiinakeelne Vikipeedia 1 298 570
vietnamikeelne Vikipeedia 1,275,383
varaikeelne Vikipeedia 1 265 932
ukrainakeelne Vikipeedia 1 188 931
araabiakeelne Vikipeedia 1 183 631
portugalikeelne Vikipeedia 1 094 405
pärsiakeelne Vikipeedia 924 209
katalaanikeelne Vikipeedia 708 939
serbiakeelne Vikipeedia 661 773
indoneesiakeelne Vikipeedia 627 116
koreakeelne Vikipeedia 601 698
norrakeelne Vikipeedia 596 409
soomekeelne Vikipeedia 537 475
  Pikemalt artiklis Vikipeediate loend

2022. aasta augusti seisuga eksisteeris Vikipeedia 326 keeleversioonis. Kaheksateistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: inglis- (esimene, 6,5 miljonit artiklit)), sebu- (6,1 mln), saksa- (2,7 mln), rootsi- (2,5 mln), prantsus- (2,4 mln), hollandi- (2,1 mln), vene- (1,8 mln), hispaania- (1,7 mln), itaalia- (1,7 mln), araabia(masri)- (1,5 mln), poola- (1,5 mln), jaapani- (1,3 mln), hiina- (1,3 mln), vietnami- (1,2 mln), varai- (1,2 mln), ukraina- (1,1 mln), araabia- (1,1 mln) ja portugalikeelses Vikipeedias (1,0 mln). Üle 500 000 artikli oli veel kümnes versioonis: pärsia-, katalaani-, serbia-, indoneesia-, koreakeelses Vikipeedias jne. Üle 100 000 artikli oli kokku 70 versioonis, sealhulgas eesti-, leedu-, läti- ja soomekeelses Vikipeedias. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli Ameerika Ühendriikides Oklahomas kõneldavas muscogee keeles (1 artikkel).[2]

Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, erandiks on versioon lihtsustatud inglise keeles (Simple English). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid väljasurnud ja tehiskeeltes nagu ladina keel, esperanto ja volapük, nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.

Saksakeelne versioon on välja antud ka DVD-ROM-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.

Eestikeelses versioonis on praegu 230 412 artiklit ja see on 2022. aasta septembri seisuga artiklite arvult 45. Vikipeedia, paiknedes edetabelis kasahhikeelse ja minangkabaukeelse Vikipeedia vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka võrukeelne Vikipeedia, mis 23. augustil 2022 oli 6 298 artikliga suuruselt 187. Vikipeedia.[2]

Ühes kuus külastatakse Vikipeediat ligi kahest miljardist unikaalsest seadmest.[3] Erinevate keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta maikuu seisuga 73 000 aktiivset kasutajat.

Vaba sisuRedigeeri

Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest copyleft-litsentsidest (vrdl copyright 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.

NimiRedigeeri

Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab havai keeles 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').

AjaluguRedigeeri

 
Nupedia, Vikipeedia eelkäija

Vikipeedia loodi 2001. aasta 15. jaanuaril esialgu osana Nupedia projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati 9. märtsil 2000 ning selle omanik oli Bomis, internetiportaali haldav firma. Nupedia peamised juhid olid Jimmy Wales (Bomise tegevdirektor) ja Larry Sanger (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia peatoimetaja). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.[4]

Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat mittetulundusühing Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation).

Riist- ja tarkvaraRedigeeri

 
Wikimedia serverite skeem 2010. aasta lõpu seisuga

2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis Virginia osariigis Washingtoni lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte Equinix. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis Texase osariigis, kus serveriteenust osutab USA ettevõte CyrusOne.

Puhverserverite asukohad:

Tarkvarana kasutatakse:

Redigeeri

       
2001 (esialgne) 2001–2003 2003–2010 2010–...

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Wikipedia turns 15-year-old, gets new source of cash Times of India/AP, 15. jaanuar 2015
  2. 2,0 2,1 Vikipeediate loend, andmed reaalajas, vaadatud 23.08.2022.
  3. Monthly overview Wikimedia Statistics (vaadatud 17. jaanuaril 2021)
  4. Larry Sanger, "Küsimused ja vastused Nupedia kohta", Nupedia, märts 2000

VälislingidRedigeeri