Copyleft
Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.
Copyleft on sõnamäng, mis põhineb inglise sõnal "copyright" (autoriõigus, otsetõlkes "kopeerimisõigus" või "koopiaõigus"). Copyleft on justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Copyleft'i põhimõtet rakendatakse tavaliselt vabakasutuslitsentsi abil. Esimene ja vaba tarkvara juures kõige levinum copyleft-litsents on GNU GPL.
Ajalugu
muudaCopyleft'i idee lõi Richard Stallman töötades ühe Lispi interpreteerija kallal. Symbolics (firma) küsis Stallmanilt, kas nad võivad seda kasutada, ja Stallman oli nõus oma lähtekoodi neile avaliku domeeni all andma. Symbolics tegi mitmeid parandusi, aga kui Stallman küsis nende paranduste lähtekoodi, polnud Symbolics nõus talle seda andma. Stallman nimetas selle omanduslikuks tarkvaraks ja hakkas töötama selle elimineerimise nimel. Stallman pidas ebapraktiliseks püüda kaotada kehtivat autoriõiguse seadust. Seetõttu otsustas töötada seaduste piires. Ta lõi oma kasutuslitsentsi GNU GPL-i, mis oli esimene copyleft'i litsents.
Arvatakse, et sõna copyleft on tulnud programmist Tiny BASIC. Selles sisaldusid väljendid nagu "@copyleft" ja "kõik valed kaitstud", naljatamaks tuntud väljendite "copyright" ja "kõik õigused kaitstud" üle. Stallman ise ütleb, et väljend on pärit Don Hopkinsilt, kes saatis talle kirja 1984. või 1985. aastal, milles oli öeldud: "Copyleft – kõik õigused kaitstud". Sõna copyleft kasutas Principa Discordia ja arvatakse, et Hopkins võis oma väljendi sealt saada. Ray Johnson kasutas seda väljendit veelgi varem kunstis.
Copyleft'i kasutamine
muudaCopyleft litsentsid annavad tavaliselt kasutajale sellised õigused:
- vabadus kasutada ja uurida tööd (uurida programmi lähteteksti jms),
- vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada,
- vabadus tööd muuta,
- vabadus levitada muudetud töid.
Lisaks kopeerimisõiguste muutmisele kindlustavad need litsentsid üldjuhul, et koopia saajad ei või litsentsi muuta. Copyleft-litsentsides kasutatavad seaduseklauslid võivad eri riikides oluliselt varieeruda. Mõned copyleft-litsentsid ütlevad kõikidest garantiidest lahti, aga sellise tarkvara müümine on mõnes Euroopa riigis keelatud.