Ava peamenüü

Havai keel on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad Hawaii saarte polüneeslastest põliselanikud.

Havai keel ('ōlelo Hawai'i)
Kõneldakse Ameerika Ühendriikides
Piirkonnad Hawaii saared, Hawaii osariik
Kokku kõnelejaid 24 000 (2010)[1]
Keelesugulus Austroneesia keeled
 Malai-Polüneesia keeled
  Okeaania keeled
   Polüneesia keeled
    Ida-Polüneesia keeled
     Markii keeled
      havai keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Hawaii osariigis
Keelekoodid
ISO 639-3 haw

Keel kasutab ladina kirja.

2010. aastal kõneles havai keelt 24 000 inimest. Havai keel on (koos inglise keelega) ametikeel Hawaii osariigis, rohkem kõneldakse seda Hawaii saarel ja Niihau saarel, vähemal määral teistel saartel ja teistes USA osariikides. Koolides õpetatakse havai keelt teise keelena, samuti on võimalik seda õppida Hawaii Ülikoolis doktorantuurini välja.

On välja antud havai keele sõnastikke ja grammatikaid, havaikeelseid ajalehti ja ajakirju ning havaikeelne Piibel.[2]

Sisukord

OrtograafiaRedigeeri

Havaikeelsed sõnad lõppevad alati vokaaliga ja igale konsonandile peab järgnema vokaal[3]. Havai tähestikus on vokaalid enne konsonante[4], nagu allolevas tähestikus näha.

Aa Ee Ii Oo Uu Hh Kk Ll Mm Nn Pp Ww '
/a/ /e/ /i/ /o/ /u/ /h/ /k~t/ /l/ /m/ /n/ /p/ /v~w/ /ʔ/

Lisaks tähestikus ära märgitud vokaalidele, eristatakse veel pikki vokaale Āā Ēē Īī Ōō Ūū[5]

HääldusRedigeeri

Havai keeles on 13 häälikut. Kuigi vokaali pikkus on foneemiline, ei hääldata pikki vokaale alati reeglipäraselt[6]. Kuigi sõnarõhk on määratud kindlaks reeglitega, paikneb sõnarõhk alati pikal vokaalil.[7]

FonoloogiaRedigeeri

Konsonandid
Huulhäälik Alveolaarne Velaarne e. pehme suulae häälik Kõrisulghäälik
Nasaalhäälik m n    
Sulghäälik p t ~ k ʔ
Ahtushäälik       h
Sonorant e. heliline kaashäälik w ~ v l    

Havai keel on tuntud oma väheste konsonantfoneemide poolest – kõigest 8: /p, k ~ t, ʔ, h, m, n, l, w ~ v/. On märkimisväärne, et havai keeles on allofoonilised variatsioonid [t] ja [k][8], [w] ja [v] ning mõnes dialektis ka [l] ja [n] vahel.[6]

SüntaksRedigeeri

Havai keeles järgitakse lause koostamisel peamiselt öeldis-alus-sihitis sõnajärge (näiteks: Hele ´o Keoni i ke kula. – otsetõlkes "Läheb John kooli"[9]). Üheks erandiks on kui lause on eitavas vormis ja alus on asendatud asesõnaga, sellisel juhul kasutatakse põhimõtet alus-öeldis-sihitis.[10] Havai keeles enamasti välditakse kõrvallauseid ja tihtipeale kasutatakse selle asemel omastavat ülesehitust.[10]

Grammatilised kategooriadRedigeeri

Nimisõnad[10]Redigeeri

  • Grammatiline sugu – Havai keeles puudub grammatiline sugu. Kolmanda pööre väljendamiseks on sõna 'ia'
  • Arv – Havai keeles nimisõna tavaliselt arvu ei näita(nimisõna vorm ei muutu). Arvu väljendab pigem artikkel sõna ees.
  • MääratusAinsuse määratud vormi väljendab 'ka' , kui nimisõna lõpus on täht k, e, a või o (ka puke – ingl. the book), kui nimisõna lõpus on mõni muu täht, väljendab määratust 'ke' (ke pākaukau – ingl. the table). Mitmuse määratud vormi väljendab 'nā' (nā puke – ingl. the books). Ainsuse määramata vormi väljendab 'he' (he kanaka maika'i ia – ingl. S/He is a good person)
  • Klass – enamik havai nimisõnu kuuluvad ühte kahest klassist.
    • kino ʻō – o-klassi kuuluvad sõnad, mille loomine ei sõltu teemast, näiteks: inoa – nimi, pu'uwai – süda, hale – maja. Konkreetsemad kategooriad on:
      • transpordiviis, näiteks: ka'a – auto, lio – hobune;
      • asjad, millel on võimalik istuda või mida kanda, näiteks: noho – tool, 'eke – kott, lole – riided;
      • ja inimesed samas vanuseklassis ning ka varasemates vanuseklassides, näiteks: makuahine – ema
    • kino ʻā – a-klassi kuuluvad sõnad, mille loomine on kontrollitav, näiteks: waiho'olu'u – värv. Spetsiifilisemad kategooriad on:
      • poiss- või tüdruksõber (ipo);
      • ja ühe liini järeltulijad, kuid mitte õdede-vendade järeltulijad.

TegusõnadRedigeeri

Keelenäide[12]Redigeeri

  1. Mele Kalikimaka – Häid jõule
  2. Hau' oli la Hanau – Palju õnne sünnipäevaks

GrammatikaRedigeeri

Havai keel on ligikaudu isoleeriv keel. Sõnamoodustuseks on mõned ees- ja järelliited, sealhulgas kausatiivi eesliide hoʻo-, nagu sõnas hoʻonui (sõnast nui 'suur') ja substantivatsioonijärelliide -na, nagu sõnas ʻokina (sõnast ʻoki 'ära lõikama, eraldama, lahutama').

Arvsõnad 1–10[13]Redigeeri

  • 1 – ekahi
  • 2 – elua
  • 3 – ekolu
  • 4 – eha
  • 5 – elima
  • 6 – eono
  • 7 – ehiku
  • 8 – ewalu
  • 9 – eiwa
  • 10 – umi

Etümoloogilisi tähelepanekuid havai keeles[6]Redigeeri

Havai keelde on paljud sõnad muuhulgas tulnud ka heebrea, kreeka ja ladina keelest.

Näiteks

Heebrea keelest:

  • aleka, areza – seeder – heb erez
  • kinola, kinora – harf – heb kinnur

Kreeka keelest:

  • hepekoma, hebedoma – nädal – kr hebdomas
  • meli – mesi – kr meli

Ladina keelest:

  • lana – konn – lad rana
  • lepu – küülik – lad lepus

ViitedRedigeeri

  1. U.S. Census (April 2010). "Table 1. Detailed Languages Spoken at Home and Ability to Speak English for the Population 5 Years and Over for the United States: 2006–2008" (MS-Excel Spreadsheet). American Community Survey Data on Language Use. Washington, DC, USA:U.S. Census Bureau.
  2. http://www.ethnologue.com/language/haw
  3. Wight, Kahikāhealani (2005). Learn Hawaiian at Home. Bess Press. ISBN 1-57306-245-6.
  4. Schütz, Albert J. (1994). The Voices of Eden: A History of Hawaiian Language Studies. Honolulu: University of Hawaiʻi Press. ISBN 0-8248-1637-4.
  5. http://www.omniglot.com/writing/hawaiian.htm
  6. 6,0 6,1 6,2 Elbert, Samuel H.; Pukui, Mary Kawena (1979). Hawaiian Grammar. Honolulu: The University Press of Hawaii. ISBN 0-8248-0494-5.
  7. Pukui, Mary Kawena; Elbert, Samuel H. (1986). Hawaiian Dictionary. Honolulu: University of Hawaiʻi Press. ISBN 0-8248-0703-0.
  8. Schütz, Albert J. (1994). The Voices of Eden: A History of Hawaiian Language Studies. Honolulu: University of Hawaiʻi Press. ISBN 0-8248-1637-4.
  9. http://www.luckyulivehawaii.com/const.htm
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 Alexander, W. D., Introduction to Hawaiian Grammar, Dover, 2004
  11. Schütz, Albert J., All About Hawaiian, U. of Hawaii Press, 1995.
  12. http://www.alohafriends.com/words.html
  13. http://www.mauimapp.com/moolelo/hwnnmbrs.htm


VälislingidRedigeeri