Linnajagu
|
See artikkel räägib haldusüksusest; linna osa kohta vaata artiklit Asum |
Linnajagu on suurema linna sisene haldusüksus. Enamasti moodustatakse need üle 150 000 elanikuga suurlinnades, et haldust linnakodanikele lähemale tuua.
Saksamaa muuda
Saksamaal nimetatakse linnajagu Stadtbezirk või ka Bezirk (näiteks Berliinis) või Stadtteil (näiteks Karlsruhes).
See, kas linn tohib moodustada linnajagusid, sõltub konkreetse liidumaa vallakorrast. Suuremad linnad on enamasti kohustatud seda tegema. Linnajaod kehtestatakse linnanõukogu otsusega vastavalt linna põhimäärusele (Hauptsatzung).
Linnajaol on oma esinduskogu, mida sageli nimetatakse Bezirksbeirat või Bezirksversammlung. Need moodustatakse iga kord pärast kohalikke valimisi uuesti. Olenevalt liidumaast valib selle kogu otseselt rahvas või selle nimetab linnanõukogu.
Linnajaol on ka vanem (Bezirksvorsteher, Bezirksamtsleiter, Bezirksbürgermeister). See võib olla nii tasustatav ametikoht kui ka auamet. Linnajagu haldavat asutust nimetatakse Bezirksamt. Mainitud nimetused on eri liidumaades erinevad.
Suured linnajaod on mõnikord jaotatud veel linnaosadeks (Stadtteil) ja kvartaliteks (Stadtviertel), kuid need üksused ei ole haldusüksused, vaid puhtstatistilised üksused.
Mõnes linnas nimetatakse linnajagusid ka linnaosadeks (Stadtteil). Mõnikord on nimetus Stadtbezirk antud nendest väiksematele üksustele (näiteks Karlsruhe). Seega võivad sõnade Insofern Stadtbezirk ja Stadtteil tähendused olla ümber pööratud.
Mõnes linnas, näiteks Essenis on Stadtbezirk esimene alajaotuste tasand, Stadtteil teine. Maini-äärses Frankfurdis on Stadtbezirk kõige väiksem alajaotus.
Linnajagu on formaalne haldusüksus, mis on osalt sõltumatu ajalooliselt väljakujunenud struktuuridest. Suurlinnade koosseisu on sageli läinud algselt omaette olnud asulaid, mis on haldusreformide käigus koondatud linnajagudesse.
Põhiliselt juhtudel, kui linnajagu kujutab endasst asulat, mis on linnast, mille koosseisu ta kuulub, ruumiliselt eraldatud, kasutatakse linnajao kohta ka nimetust Teilort.