Aleksander Mäevälja
Aleksander Mäevälja (enne aastat 1936 Aleksander Mohrfeldt; 26. jaanuar 1857 Kagavere, Järva-Jaani kihelkond – 8. august 1938 Kõnnu) oli eesti vaimulik, ärkamisaegne tegelane ja vaimulik kirjanik.
Eesti koolides kasutati aastakümneid tema koostatud usuõpetuse õpikuid.[1]
Elulugu muuda
Õppis 1865–1867 Jalgsema külakoolis, 1868–1869 Koika külakoolis, 1869–1872 Viru-Jakobi koolis, 1873–1875 Tallinna Kreiskoolis. Pärast Kreiskooli lõpetamist pidas ta Põltsamaal koolmeistriametit.
Aastal 1878 õppis ta Tartu veterinaariinstituudis, aastal 1879 õppis ta Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1880–1885. Üliõpilasena püüdles ta teiste üliõpilastega üheõiguslikuks saamise poole (Vironia osakonna asutamise katse 1881–1882), seistes juhtival kohal, oli Eesti Üliõpilaste Seltsi põhikirja valmistaja (1883) ning täitis seltsi esimehe kohuseid esimesel poolaastal. 1925. aastal valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks.[1]
Olles lähedases kokkupuutes ja sõpruses Jaan Bergmanni, Karl August Hermanni, Mattias Johann Eiseni ja Friedrich Wilhelm Ederbergiga, hakkas ta avaldama jutte ja õpetlikke artikleid esimeses eestikeelses ajakirjas Meelejahutaja, mille toimetaja ta selle algaastail oli. Edasi toimetas ta Heinrich Laakmanni kirjastatud "Eesti-rahwa Kasulist Kalendrit" (1882–1886), töötas Eesti Postimehe juures ja andis välja mõne väiksemahulise raamatu[2].
Prooviaastal oli ta Peterburi eesti Jaani koguduses Jakob Hurda juures. Ordineeriti õpetajaks 25. mail 1886 Peterburi Jaani kirikus.
Aastatel 1887–1908 oli ta Novgordi linna ja kubermangu eesti, läti, saksa, soome ja rootsi koguduste õpetaja, teenides samaaegselt ka vangla- ja sõjaväevaimulikuna. 1887–1896 oli ta 22. divisjoni õpetaja. Aastatel 1908–1927 oli ta (introdutseeriti 31. mail 1908) Tallinna Pauluse koguduse õpetaja, olles aastatel 1920–1927 Tallinna praostkonna praost. Tallinnas olles pidas ka lätikeelseid jumalateenistusi[3][4]. Samuti oli ta aastatel 1917–1927 Gustav Adolfi Gümnaasiumis eesti keele ja usuõpetuse õpetaja.[5]
Isiklikku muuda
Tema äi oli Jakob Hurt, naisevennad pastor Rudolf Hurt ja Kaubandus-tööstuskoja direktor Max Hurt. Tema tütar oli Konservatooriumi õppejõud Helmi Viitol ja väimees oli ooperilaulja Karl Viitol.
Teoseid muuda
- Rutuline abi õnnetuse korral/ [A. Mohrfeldt]. Tartu: H. Laakmann, 1881
- Nujuni kosjakaup ehk Naene oheliku otsas: kentsakas-hull näitemäng ühes waatuses, peale kauba weel üts pea- ja sabaots/ [Friedrich Wilhelm Ederberg, Aleksander Mohrfeldt]. Tartu: H. Laakmann, 1882
- Kirikulugu: Käsiraamat juhatuseks keskmistele koolikohtadele ja kirikuloo armastajatele/ Toim. A. Mohrfeldt. Tartu: H. Laakmann, 1891
- Elupuu: Uus jutluse raamat 95 jutlusega/ Toim. M. J. Eisen, Balti mereväe ja Nikolai kiriku õpetaja Kroonlinnas. (üheks autoritest A. Mohrfeldt). Tartu: Kristliku rahvakirjanduse agentur, 1902
- Piibli lood : Piltidega ja Palestiina kaardiga/ Toim. A. Mohrfeldt; [illustreerinud G. Doré, H. Hoffmann jt.]. Riia: K. J. Sichmann, 1902. (Kordustrükid aastatel 1904, 1907, 1909, 1911, 1913, 1916)
- Piiblilugu ja piibliteadus: Keskmistele koolidele/ Kirja pannud Aleksander Mohrfeldt. Riia: K. J. Sichmann, 1906
- Kirikulugu: Käsiraamat juhatuseks keskmistele koolidele ja kirikuloo armastajatele/ Toim. A. Mohrfeldt. Tallinn: A. Busch, 1908
- Elupuu: Uus jutluse raamat 95 jutlusega/ Toimetanud M. J. Eisen, Balti mereväe ja Nikolai kiriku õpetaja Kroonlinnas. (üheks autoritest A. Mohrfeldt). Tallinn: [s. n., 1912]
- Eesti lipp. (üheks autoritest A. Mohrfeldt). Tartus: Eesti Üliõpilaste Selts, 1934
- Jakob Hurt – Eesti ärkamisaja suurkujusid/ A. Mohrfeldt; [kaas: H. Mugasto]. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1934
- Jakob Hurda elu ja töö/ Aleksander Mohrfeldt; [toimetanud Katre Ligi ja Liis Vaher; kujundanud Mari Ainso]. Tartu: Ilmamaa, 2007
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Auvilistlased EÜS
- ↑ Eesti biograafiline leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
- ↑ Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998
- ↑ Tallinna 1. Keskkool 1631–1981. Koostanud Endel Laul. Tallinn Valgus 1981 (lk 294)
Välislingid muuda
- https://eelk.ee/elulood/mohrfeldt_aleks.html
- Aleksander Mäevälja Eesti biograafilises andmebaasis ISIK