Viljandi praostkond
Viljandi praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis. See moodustati 1784. aastal Pärnu praostkonna aladest.
| Asutatud | 1784 |
|---|---|
| Tegevuspiirkond | Viljandi maakond |
| Juhtkond | Viljandi praostkonna praost |
| Peaorgan | Viljandi praostkonna konvent |
Tänapäeval on EELK Viljandi praostkonnas 14 kogudust:
- Halliste Püha Anna kogudus
- Helme Maarja kogudus
- Karksi Peetri kogudus
- Kolga-Jaani Johannese kogudus
- Kõpu Peetri kogudus
- Mõisaküla kogudus
- Paistu Maarja kogudus
- Pilistvere Andrease kogudus
- Põltsamaa Niguliste kogudus
- Suure-Jaani Johannese kogudus
- Taagepera Jaani kogudus
- Tarvastu Peetri kogudus
- Viljandi Jaani kogudus
- Viljandi Pauluse kogudus
Praostkonna ajaluguRedigeeri
Viljandi praostkond moodustati Venemaa keisririigi asehalduskorra ajal (1784–1796), kui Pärnu 2. praostkond ümber Viljandi praostkonnaks. Venemaa keiser Paul I ukaasiga 26. veebruarist 1797. aastal taastati asehalduskorra-eelne halduskord. 1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate Liivimaa kubermangu praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond.
19. sajandil kuulusid VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna Viljandi praostkonda Viljandi kreisi kihelkondade ja Viljandi linna kiriku kogudus:
- Viljandi Jaani kogudus, Viljandi kihelkond,
- Helme kogudus, Helme kihelkond,
- Suure-Jaani Johannese kogudus, Suure-Jaani kihelkond,
- Kolga-Jaani Johannese kogudus, Kolga-Jaani kihelkond,
- Põltsamaa Niguliste kogudus, Põltsamaa kihelkond,
- Paistu Maarja kogudus, Paistu kihelkond,
- Pilistvere Andrease kogudus, Pilistvere kihelkond,
- Tarvastu Peetri kogudus, Tarvastu kihelkond
20. sajandi alguses olid Viljandi praostkonna kirikukihelkonnad Viljandi kreisis Viljandimaal: Viljandi-Kõpu kihelkond, Viljandi linna khk, Pilistvere kihelkond, Tarvastu kihelkond, Helme kihelkond, Paistu kihelkond, Põltsamaa kihelkond, Suure-Jaani kihelkond, Kolga-Jaani kihelkond[1].
1917. aastal Tartus toimunud I kirikukongressil võeti vastu otsus kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna ja 18. veebruaril 1918.aastal ühendati Liivimaa kubermangu Lõuna-Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga. 18.02.1919 kinnitatud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis Eestimaa konsistooriumile.
Viljandi praostkonna praosteRedigeeri
- 1804–1812, Johann Georg Schnell
- 1813–1814, Karl Gottlob Hoffmann
- 1820–1842, Franz Ludwig Rücker
- 1841–1843, Georg Leonhard Schnell
- 1884–1898, August Jakob Westrèn-Doll
- 1854–1872, Paul Carlblom
- 1876–1883, Liborius Gustav Wilhelm Krüger
- 1898–1920, Mihkel Jürmann
- 1920–1935, Bernhard Steinberg
- 1948–1949, Henn Unt
- 1949–1967, Alfred Tooming
- 1967–1978, Martin Terasmaa
- 1978–1993, Herbert Kuurme
- 1991–1997, Joel Luhamets
- 1997–2004, Jaan Tammsalu
- 2007– , Marko Tiitus