Katedraal

püha markuse katedraal
(Ümber suunatud leheküljelt Katedraalkirik)

Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.

Piiskopitool Püha Demetriose kirikus Thessalonikis
Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis

Kõigi katedraalide sisustuses on piiskopitool (vanakreeka καθἐδρα kathedra, ladina cathedra, slaavi ка́федра), mis traditsiooniliselt asub kõrgemal kohal altariruumi apsiidis.

Sõna "katedraal" on katoliku kirikus, õigeusu kirikus, anglikaani kirikus ja vanakatoliku kirikus kiriklik tiitel. Evangeelses kirikus nimetatakse kõige tähtsamaid kirikuid – enamasti on need peapiiskoppide või analoogsete ülemvaimulike kirikud – peakirikuteks. Ka protestantismis võidakse kasutada nimetust "piiskoplik kirik" või traditsiooni vaimus nende ajaloolisi, reformatsioonieelseid nimetusi (Ulmi toomkirik, Lübecki toomkirik jm).

Sõnavara

muuda

Nimetust ecclesia cathedralis kasutati esimest korda 516. aastal Tarragona kirikukogul, mis ei olnud oikumeeniline kirikukogu.

Saksa ja itaalia keeleruumis nimetatakse paljusid katedraale toomkirikuiks (saksa keeles Dom, itaalia keeles duomo) või sõnaga Münster. Näiteid: Kölni toomkirik (Kölner Dom), Milano toomkirik (Duomo di Milano), Freiburgi ja Strasbourgi toomkirik (Freiburger Münster, Straßburger Münster). Neid sõnu võidakse siiski kasutada ka suuremate kirikute kohta, milles pole piiskopitooli, näiteks Ulmi toomkirik (Ulmer Münster).

Skandinaavias luteri kirikus nimetatakse peakirikuid samuti toomkirikuiks: domkirke või domkyrka, näiteks Nidarose toomkirik (Nidaros domkirke), Uppsala toomkirik (Uppsala domkyrka), Turu toomkirik (Turun tuomiokirkko).

Kreeka õigeusu kirikus, kus kirikupea ja tähtsamad piiskopid kannavad metropoliidi tiitlit, on piiskopikiriku jaoks olemas väljend Μητροπολιτικός Ναός Mitropolitikós Naós 'metropoliidikirik'; kloostrite peakirikuid ja suuri linnakirikuid nimetati καθολικό katholikon ('ühine', 'üldine'). Viimati nimetatule vastab slaavi keeleruumis nimetus собор, mis võib tähendada nii piiskopikirikut kui ka muud tähtsat kirikut ja mida on eesti keelde sageli tõlgitud sõnaga katedraal (Дмитриевский собор Vladimiri Püha Dimitri katedraal, Собор Рождества Пресвятой Богородицы Suzdali Jumalaema Sündimise katedraal jt) või peakirik.

Keskaegsetes allikates esinevad katedraali tähenduses väljendid ecclesia maior – 'suur kirik', ecclesia mater – 'emakirik', ecclesia principalis – 'peakirik', ecclesia senior – 'vanem kirik', ecclesia matrix – 'algkirik'.[1]

Eesti katedraalid

muuda

Katedraale mujal maailmas

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda