Ava peamenüü

Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik

Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik
Tartu Uspenski õigeusu kirik.jpg

Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik on õigeusu kirik Tartus, EAÕK Tartu piiskopkonna peakirik, Tartu piiskopi katedraalkirik.

Kirik asub 13. sajandil rajatud dominiiklaste Maarja Magdaleena kloostri kiriku kohal Magasini tänaval, Magasini ja Munga tänava nurgal. Aastal 1753 valminud kivikirik hävis 1775. aasta suurtulekahjus. Aastal 1783 ehitati uus kivikirik.[1]

Kirik on pühitsetud 1783. aastal Jumalaema Uinumise auks.[2]

Kirikut kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu Jumalaema Uinumise kogudus.

ArhitektuurRedigeeri

Tartu Uspenski krik oli algselt ristikujulise põhiplaaniga sakraalehitis ja esindab vene varaklassitsismi. Kiriku arhitekt ja projekteerija oli P. Spekle[3]. Läänepoolne eeskoda on pikihoonest kitsam. Selle kohal kõrgub astmeline kellatorn, mille tipus on pikk teravik. Hoone keskel on tambur suure kupliga. Tambur on kaheksatahuline ning selle juurde liituvad neli torni, mis on kaetud madalate kuppelkiivritega, mis omakorda tipnevad sibulkiivritega. Tamburi neljal küljel on kaaraknad. Seinapinnad on liigendatud liseenide, vahevööndite ja pilastritega. Aknad on laia raamistikuga. Kogu fassaadi puhul on arhitektuursed detailid madalreljeefsed. Siia alla kuuluvad ka katusekarniisid pikihoonel, selle frontoonidel ja kuplitel ning kellatornil. Kirikul on nii ümar- kui ka teravaknad ning endiste ristihaarade lõpul on nüüd kolmnurkviilud. Kirikul on kõrge kvaaderkividest sokkel. Peasissepääsuks on tiibuks. Katus on mustast plekist.

Hoonet ümbritseb tellispostidega traataed, sisenemiseks on kaks väravat ja nende juures on väravahoone. Kiriku juurde kuulub ka pikk preestrimaja, mis algselt oli kuue korteriga ridaelemu, 1855. aastal ehitati see ümber.[4]

Kirik oli algselt värvitud heleroheliseks, hiljem värviti see ookerkollaseks ja lõpuks valgendati. Kiriku põhjafassaadi keskmisel, algsel osal on ookri ja rohelise vahel ultramariinsinine värvikiht, mis mujal ei kordu. Arhitektuurilised detailid on kohati olnud kaetud ookriga, kohati rohelisega.[5]

Kiriku interjööri arhitektuuriliseks kaunistuseks on lihtne profileeritud laekarniis, mis kordub ka tsentraalkupli akendest ülal väliskarniisi kohal. Seinapinnad ja laed on krohvitud. Arvatavasti pärinevad 19. sajandist ka suured valged glasuurpottidest nikerdkarniisidega kahhelahjud. Seinapindu katvad maalingud, mis piirasid arkaade ja erinevaid seinapindu, kuuluvad arvatavasti 19. sajandisse, mil kiriku sisemuses teostati mitu suuremat remonti[3]. Kupli tamburi siseküljel on piibliainelised kompositsioonmaalid "Laske lapsukesed minu juurde tulla", "Kristus merel", "Kristus Maria ja Martaga" ja "Kristus merehädalistega"[3]. Maale restaureeris 1958. aastal kunstnik Nigul Espe[3]. Kirikul on lisaks kirikuruumile ja altariruumile eeskoda, kellaruum, trepikoda ja abiruumid.

19. sajandil viidi läbi kiriku laiendustööd: ristihaarade vahele ehitati uued hooneosad ja kirik muutus nelinurkseks. Juurdeehituses jäljendati vanade osade arhitektuuri ja ehitis säilitas tervikliku ilme.

2014. aastal remonditi kiriku kellatorn. 2015. aastal remonditi katust, tehti korda tamburitorn, neli nurgatorni ja lõpetati kellatorni karniisi taastamine.[6] Kellatornis restaureeriti kõlakoja põrand, torniluugid ja müüriastmed. Nelitise ja nurgatornide puitkonstruktsioone proteesiti ja asendati. Kogu katus on plaanis korrastata 2016. aasta sügiseks.[7]

ViitedRedigeeri

  1. Eesti Kultuurimälestiste register
  2. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Eesti Muinsuskaitsearhiiv. ERA.T-76.1.596, lk 6–7.
  4. Eesti muinsuskaitsearhiiv. VLAKV.1.17, lk 7.
  5. Eesti Muinsuskaitsearhiiv. ERA.T-76.1.596, lk 6-7.
  6. Kohler, Vilja. Uspenski kiriku lekkiva katuse parandus jätkub. (Tartu Postimees, 2015, 5. märts). Lk 1.
  7. Mets, Risto. Uspenski kiriku katusel jätkub remont. (Tartu Postimees, 2015, 15. juuli). Lk 3.

VälislingidRedigeeri