Narva Issanda Ülestõusmise peakirik

õigeusu kirik Narvas

Narva Issanda Ülestõusmise peakirik (vene keeles Нарвский Воскресенский кафедральный собор) on õigeusu kirik Narvas aadressil Bastrakovi 4.

Narva Issanda Ülestõusmise peakirik

Kreenholmi Kristuse Ülestõusmise kirik ehitati aastatel 18901898 arhitekt Paul Alischi projekti järgi. Tegu on ainsa uusbütsantsi stiilis sakraalehitisega Eestis. Kirik (vene k. Кренгольмская Воскресения Христова церковь) ehitati Kreenholmi Manufaktuuri õigeusulistele töölistele ja Kreenholmi Kristuse Ülestõusmise kogudusele. Kirik pühitseti 17. novembril 1896. Nurgakivipaneku tseremoonia toimus kuus aastat varem, 5. augustil 1890. Tseremooniat toimetas Riia ja Miitavi piiskop Arseni (Brjantsev). Sellel sündmusel osalesid keisrid Aleksander III ja Wilhelm II, kellel toimus samal ajal Narvas ametlik kohtumine. Tseremoonial pani kirikule nurgakivi Aleksander III.[1]

Narva Kreenholmi Ülestõusmise koguduse esimene preester (12. detsembrist 1896 – 2. augustini 1920) oli ülempreester Vladimir Bežanitski.

Kirikuhoonet ja selle juures paiknevat kinnistut kasutab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku kogudus.[2]

Kiriku eesseisja on Narva ja Peipsiveere piiskop Lazar.

Kirikus on Narva Znamenja kirikust pärit Jumalaema Tunnustähe ikoon.[3]

Kirik on arvele võetud ehitismälestisena.[4]

Pilte

muuda

Viited

muuda
  1. Näitus "Romanovid. Tsaariperekond Karl Bulla fotodel" pressiteade – Narva muuseum, 20. jaanuar 2017
  2. "Riik annab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kasutusse kuus kirikuhoonet" Postimees 24. aprill 2006 (vaadatud 29. veebruaril 2016)
  3. "Znamenja kirik". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2016. Vaadatud 21. veebruaril 2016.
  4. Narva Issanda Ülestõusmise peakirik kultuurimälestiste riiklikus registris

Välislingid

muuda