Saarte-Lääne praostkond

Saarte-Lääne praostkond oli luteri kiriku praostkond Eestis, Läänemaal ja Lääne-Eesti saartel.

Aastal 1951 ühinesid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Saarte-Lääne praostkonna Hiiumaal asuvad kogudused Saaremaa praostkonnaga ja moodustus Saarte praostkond. Noarootsi Püha Katariina kogudus ühines samal ajal Lääne praostkonnaga.

Ajalugu

1627. aastal nimetas Rootsi kuningas Gustav II Adolfi poolt Eestimaale kohalikku kirikuelu reformima saadetud Västeråsi piiskop Johannes Rudbeckius, Eestimaal ametisse Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumile allunud maapiirkondade praostid: Harju praostkonda, Järva praostkonda, Viru praostkonda, Maa-Lääne praostkonda, Ranna-Lääne praostkonda, Saarte-Lääne praostkonda, ehkki Saaremaa ja Muhumaa olid Liivi sõja ajal läinud Taani kuningriigi koosseisu, mille osaks jäid nad kuni 1645. aastani, Brömsebro rahuni.

18. sajandi viimasel veerandil, pärast asehalduskorra kehtestamist (1784–1796) moodustati eraldi praostkonnad Eesti- (Põhja-Eestis igas kreisis, sh: Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond).

20. sajandi alguses olid Saarte-Lääne praostkonna kirikukihelkonnad Haapsalu kreisis Läänemaal, Vormsi saarel ja Hiiumaal: Noarootsi kihelkond, Vormsi kihelkond, Pühalepa kihelkond, Käina kihelkond, Emmaste kihelkond, Reigi kihelkond.

EELK Saarte-Lääne praostkonnas olid aastal 1939 järgmised kogudused: Emmaste Immanueli kogudus, Käina Martini kogudus, Kärdla Johannese kogudus, Noarootsi Püha Katariina kogudus, Pühalepa Laurentsiuse kogudus, Reigi Jeesuse kogudus.

Saarte-Lääne praostide loend

• 1626–1646 Johannes Thaustius, Käina koguduse kirikuõpetaja
• 1647–1682 Isaac Svenonis Hasselblatt, Noarootsi koguduse kirikuõpetaja
• 1682–1708 Otto Tunder, Käina koguduse kirikuõpetaja
• 1709–1718 Christian Hasselblatt, Noarootsi koguduse kirikuõpetaja
• 1719–1751 Samuel Tunder, Käina koguduse kirikuõpetaja
• 1752–1762 Jonas Glanström, Reigi koguduse kirikuõpetaja
• 1763–1769 Andreas Holming, Vormsi koguduse kirikuõpetaja
• 1769–1774 Jonas Carlblom, Noarootsi koguduse kirikuõpetaja
• 1774–1798 Albert Magnus Haller, Käina koguduse kirikuõpetaja
• 1799–1805 Johann Matthias Orning, Vormsi koguduse kirikuõpetaja
• 1805–1814, Gustav Carlblom, Noarootsi Püha Katariina koguduse kirikuõpetaja
• 1814–1816 Jacob Pontus Haller, Käina koguduse kirikuõpetaja
• 1817–1822 Paul Eduard Hörschelmann, Pühalepa koguduse kirikuõpetaja
• 1823–1829 Nicolaus Malmgren, Vormsi koguduse kirikuõpetaja
• 1830–1859 Wilhelm Friedrich Rinne, Reigi koguduse kirikuõpetaja
• 1859–1861 Johannes Carlblom, Noarootsi koguduse kirikuõpetaja
• 1861–1864 Georg Friedrich Ignatius, Käina koguduse kirikuõpetaja
• 1865–1872 Gustav Felix Rinne, Reigi koguduse kirikuõpetaja
• 1872–1903 Wilhelm Girgensohn, Noarootsi koguduse kirikuõpetaja
• 1903–1921 Paul Wilhelm Ernst Plath, Käina koguduse kirikuõpetaja
• 1921–1923 Hendrik Kokamägi, Käina ja Pühalepa koguduse kirikuõpetaja
• 1923–1933 Eugen Tanner, Noarootsi koguduse kirikuõpetaja
• 1933–1939 Friedrich Wilhelm Schiele, Reigi koguduse kirikuõpetaja

1941. aastal, pärast Käina koguduse õpetaja, abipraost Voldemar Kirotari küüditamist, oli praostkonna ainus vaimulik Emmaste koguduse õpetaja Matt Lillipuu.