Maa-Lääne praostkond

Maa-Lääne praostkond oli luteri kiriku praostkond Eestis.

Maa-Lääne praostkond
Asutatud 1627
Tüüp 1921
Peakorter vastavalt praosti kogudusekirikule
Tegevuspiirkond Kirbla, Kullamaa, Lihula, Mihkli, Märjamaa, Vigala kihelkond
Emaorganisatsioon EELK

Aastal 1921 ühines ta Ranna-Lääne praostkonnaga Lääne praostkonnaks[1].

EELK Maa-Lääne praostkonnas Lääne maakonnas olid järgmised kogudused:

Ajalugu

muuda

1627. aastal nimetas Rootsi kuningas Gustav II Adolfi poolt Eestimaale kohalikku kirikuelu reformima saadetud Västeråsi piiskop Johannes Rudbeckius, Eestimaal ametisse Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumile allunud maapiirkondade praostid: Harjua, Järvaa, Virumaaa, Maa-Lääne ja Ranna-Lääne praostkonda.

18. sajandi viimasel veerandil, pärast asehalduskorra kehtestamist (1784–1796) moodustati eraldi praostkonnad Eesti- (Põhja-Eestis igas kreisis, sh: Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond).

1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusega moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad, VELK Eestimaa konsistooriumiringkonnas olid Maa-Lääne praostkonnas (saksa k. Propst-Sprengel Land-Wieck[2]) koguduse pastor):

20. sajandi alguses olid Maa-Lääne praostkonna kirikukihelkonnad Haapsalu kreisis Läänemaal: Kullamaa kihelkond, Märjamaa kihelkond, Lihula kihelkond, Vigala kihelkond, Mihkli kihelkond[4].

Praostid

muuda

Viited

muuda
  1. 8.2.3. Praostkonnad, Eesti Ajalooarhiiv
  2. Eduard Paucker, Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker", Reval 1885, seite 25-27
  3. "Alphabetischen Verzeichniß sämmtlicher im Gouvernement Estland belegenen Güter, Pastorate und Landstellen", im Rigascher Almanach für 1862, S. 159–174
  4. Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 76
  5. Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, seite 386
  6. Tunzelmann, Günther veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

Kirjandus

muuda