Maa-Lääne praostkond
Maa-Lääne praostkond oli luteri kiriku praostkond Eestis.
| Asutatud | 1627 |
|---|---|
| Tüüp | 1921 |
| Peakorter | vastavalt praosti kogudusekirikule |
| Tegevuspiirkond | Kirbla, Kullamaa, Lihula, Mihkli, Märjamaa, Vigala kihelkond |
| Emaorganisatsioon | EELK |
Aastal 1921 ühines ta Ranna-Lääne praostkonnaga Lääne praostkonnaks[1].
EELK Maa-Lääne praostkonnas Lääne maakonnas olid järgmised kogudused:
Ajalugu
muuda1627. aastal nimetas Rootsi kuningas Gustav II Adolfi poolt Eestimaale kohalikku kirikuelu reformima saadetud Västeråsi piiskop Johannes Rudbeckius, Eestimaal ametisse Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumile allunud maapiirkondade praostid: Harjua, Järvaa, Virumaaa, Maa-Lääne ja Ranna-Lääne praostkonda.
18. sajandi viimasel veerandil, pärast asehalduskorra kehtestamist (1784–1796) moodustati eraldi praostkonnad Eesti- (Põhja-Eestis igas kreisis, sh: Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond).
1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusega moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad, VELK Eestimaa konsistooriumiringkonnas olid Maa-Lääne praostkonnas (saksa k. Propst-Sprengel Land-Wieck[2]) koguduse pastor):
- Märjamaa Maarja kogudus, Märjamaa kirikus (Merjama)
- Vigala Maarja kogudus, Vigala Maarja kirikus (Fickel)
- Mihkli Miikaeli kogudus, Mihkli Miikaeli kirikus (St. Michaelis)
- Kullamaa Püha Johannese kogudus; abikirik Piirsalu kogudusel (Goldenbeck, Filial Piersal)
- Lihula Eliisabeti kogudus, Lihula kirikus ja Kirbla Püha Nikolause kogudus, Kirbla kirikus (Leal und Kirrefer).[3]
20. sajandi alguses olid Maa-Lääne praostkonna kirikukihelkonnad Haapsalu kreisis Läänemaal: Kullamaa kihelkond, Märjamaa kihelkond, Lihula kihelkond, Vigala kihelkond, Mihkli kihelkond[4].
Praostid
muuda- 1647– , Heinrich Göseken, Maa-Lääne praost ja Kullamaa Püha Johannese koguduse pastor (1641–1681)
- 1668[5], Günther Tunzelmann (u 1614 ~ enne 1680), Maa-Lääne praost ja Mihkli pastor, Pärnu krahvkonnas[6]
- 1692–1705, Andreas Knüpffer, Maa-Lääne praost ja Märjamaa Maarja koguduse pastor
- 1706–1710, Helmich Reinhold Ludwig, Maa-Lääne praost ja Juuru Mihkli koguduse pastor
- 1713–1719, Johann Eberhard Udam, Maa-Lääne praost ja Lihula koguduse pastor
- 1719–1747, Heinrich Gutsleff, Maa-Lääne praost ja Kullamaa Püha Johannese koguduse pastor (1710–1747)
- 1748–1768, Joachim Salemann, Maa-Lääne praost ja Mihkli Miikaeli koguduse pastor
- 1768–1774, Johann Ignatius, Maa-Lääne praost ja Märjamaa Maarja koguduse pastor
- 1775–1785, Joachim Heinrich Dahl, Maa-Lääne praost ja Kullamaa Püha Johannese koguduse pastor
- 1785–1819, Johann Friedrich Glanström, Maa-Lääne praost ja Mihkli Miikaeli koguduse pastor
- 1819–1824, Johann Friedrich Ignatius, Maa-Lääne praost ja Märjamaa Maarja koguduse pastor
- 1825–1844, Carl Gustav Schultz, Maa-Lääne praost ja Kullamaa Püha Johannese koguduse pastor
- 1844–1850, Theodor Friedrich Glanström, Maa-Lääne praost ja Mihkli Miikaeli koguduse pastor
- 1851–1858, Robert Heinrich Gottfried Ploschkus, Maa-Lääne praost ja Märjamaa Maarja koguduse pastor
- 1858–1878, Karl Harten, Maa-Lääne praost ja Vigala Maarja koguduse pastor
- 1878–1886, Paul Eberhard vanem, Maa-Lääne praost ja Kullamaa Püha Johannese koguduse pastor
- 1890–1895, Carl August Pezold, Maa-Lääne praost ja Märjamaa Maarja koguduse pastor
- 1896–1901, Wilhelm Kentmann, Maa-Lääne praost ja Kullamaa pastor
- 1902–1920, Wilhelm Dietrich Pezold, Maa-Lääne praost ja Lihula ja Kirbla koguduse pastor
- 1920–1921, Oskar Gerhard Guido Meder, Maa-Lääne praost ja Märjamaa Maarja koguduse pastor
Viited
muuda- ↑ 8.2.3. Praostkonnad, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Eduard Paucker, Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker", Reval 1885, seite 25-27
- ↑ "Alphabetischen Verzeichniß sämmtlicher im Gouvernement Estland belegenen Güter, Pastorate und Landstellen", im Rigascher Almanach für 1862, S. 159–174
- ↑ Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 76
- ↑ Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, seite 386
- ↑ Tunzelmann, Günther veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"