Ava peamenüü

Lööne mõis oli Saaremaal Valjala kihelkonnas asunud rüütlimõis. Tänapäeval jääb mõisahoone Saare maakonna Saaremaa valla territooriumile.

Saare-Lääne piiskop Peter Wetberch läänistas Hans Scherile 1480. aastal poolteise adramaa suuruse Cölle mõisa, mis asus tollase Lööne (Löhn) küla lähedal. 1498. aastal läks Lööne mõis (Köln) Pollide suguvõsa kätte. Pollid suurendasid mõisa valdusi, liites mõisaga mitu ümbruskaudset küla. Taani aja alguses kuulusid Lööne mõisale lisaks Lööne külale ka Kõnnu (Könde), Rahu (Ragk), Kõljala (Köliall) ja osa toonasest Valjalast (Pappi-Allewe), kuhu Pollid 1634. aastal ehitasid kõrtsi. Mõisaomanikuks oli sellel ajal Odert von Poll, kes oli ühtlasi ka Saaremaa rüütelkonna peamees ja maanõunik.

1698. aastal said mõisaomanikeks Vietinghoffid, kelle käest said mõisa Güldenstubbed ja hiljem Weymarnid. 1791. aastal omandasid mõisa uuesti Güldenstubbed ja see jäi nende kätte kuni 19. sajandi teise pooleni, pärast seda omandasid mõisa Buxhoevdenid, kelle valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane omanik oli Reinhold von Buxhoevden.

Lööne mõisa valdusi laiendati Weymarnide, Güldenstubbede ja Buxhövdenide ajal veelgi.

Weymarnid alustasid 18. sajandi lõpus uue mõisahoone ehitamist. See oli ühekorruseline kõrge sokliga, milles asus keldrikorrus, ja poolkelpkatusega lihtne barokkstiilis hoone. 1864. aastal ehitati hoone tollase omaniku Güldenstubbe poolt uusgooti stiilis ümber. Ümberehituse käigus lisati sakmelise viiluga kahekorruselise keskrisaliidi, mida kaunistab peenelt töödeldud Güldenstubbede vapikivi. Tähelepanu väärivad hästitöödeldud raiddetailidest karniisid, akende inglise stiilis ehisraamid ja hoone ehisnurgad.

Mõisa kõrvalhooned ei ole säilinud.

Aastatel 1923–1973 oli mõisamajas kool. Peale kooli töötas mõisahoones turismibaas. Praegu on hoone eravalduses.

Vaata kaRedigeeri