Vana-Antsla mõis

Vana-Antsla mõis (saksa keeles Schloß Alt-Anzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal. Praegu asub mõisasüda Vana-Antsla alevikus Antsla vallas Võru maakonnas.

Antsla linnust on esmamainitud 1405. aastal kui Uexküllide läänilinnust, seal asus ka Antsla mõis.^[1]Liivi sõja ajal valdas mõisa Tartu piiskopkonna vasall Otto von Uexküll. Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna folvark ehk riigimõis^[2].

17. sajandi sõdades (Rootsi-Poola sõda, Rootsi-Vene sõda) – 1600 vallutasid linnuse rootslased, 1601 poolakad, 1602 uuesti rootslased. Arvatavasti 1602. aastal linnus ka hävitati. Kui rootslased olid oma võimu suuremal osal Vana-Liivimaast lõplikult kinnistanud, annetas kuningas Gustav II Adolf 1625. aastal Antsla koos Jeberkülli karjamõisaga oma kammerjunkrule Åke Tottile^[3].

31. märtsil 1649 müüdi valdus pärast feldmarssal Totti surma Claudius Totti poolt 14 500 taalri eest Dietrich Rigemannile, kes 1650. aastal tõsteti aadliseisusesse von Loewensterni nime all. Pärast viimase surma jaotati Antsla Vana-Antsla ja Uue-Antsla mõisaks, misjärel Antsla mõisa hakati kutsuma Vana-Antsla mõisaks. 1682 kuulus mõis Rootsi leitnant Joachim von Loewensternile (1639, surn. pärast 1705). Loewensternidele (Karl Diedrich von Löwenstern, Karl Otto von Löwenstern) jäi valdus ka terveks 18. sajandiks^[3].

1834. aastal päris mõisa Elisabeth von Bose (snd von Löwenstern), 1879. aastal päris mõisa Anna von Stael-Holstein (snd von Bose), kes andis Vana- ja Uue-Antsla mõisa üle oma pojale Reinhold von Stael-Holsteinile.^[4]. 1885. aastal omandasid Vana-Antsla von Ungern-Sternbergid (parun Gregor von Ungern-Sternberg), kelle kätte jäi see kuni võõrandamiseni 1919. aastal.

Mõisa peahoone valmis 18. sajandi keskpaigas.^[5], kasutades ilmselt ära säilinud linnuseosi^[6]. Hiljem on seda laiendatud.^[5]

Hiljem oli mõisasüda põllutöökooli, Eesti NSV ajal Antsla Sovhoostehnikumi ja Vana-Antsla Põllutöökooli valduses.^[5]

Praegu on mõisa peahoone (härrastemaja) tühi. Mõisasüdant ümbritseb Vana-Antsla park, mis on võetud kultuurimälestisena kaitse alla.

Mõisa kalmistu

Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 0,8 km kaugusele lääneloodesse.

Vaata ka

Viited

↑ Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 643.
↑ Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386
↑ ^3,0 ^3,1 Hagemeisters Geschichte, II Band, lk 81
↑ Vana-Antsla mõis (Urvaste khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 18.03.2013)
↑ Eesti mõisaportaal, Vana-Antsla, www.mois.ee

Välislingid

Vana-Antsla mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
Vana-Antsla mõis (Urvaste khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Vana-Antsla mõis Eesti mõisaportaalis

[EE-1] Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 643.

[2] Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386

[:0-3] 3,0 ^3,1 Hagemeisters Geschichte, II Band, lk 81

[4] Vana-Antsla mõis (Urvaste khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[kultmälestiste_register-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 18.03.2013)

[6] Eesti mõisaportaal, Vana-Antsla, www.mois.ee

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]