Riisipere mõis

Riisipere mõis ehk Uue-Riisipere mõis oli mõis Harjumaal Nissi kihelkonnas, tänapäeva Vilumäe küla lähedal[1] Saue vallas Harju maakonnas.

Mõisa peahoone 1840. aastal
Riisipere mõisa härrastemaja
Riisipere mõisa härrastemaja
Riisipere mõisa park

Praegu jääb mõis Harju maakonna Saue valla territooriumile.

AjaluguRedigeeri

Esimest korda on Riisiperes mõisa mainitud 1394. aastal (saksa keeles Riesenberg). 19. sajandi algusaastateni oli mõisa keskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas.

1810.1820. aastatel tõi mõisa omanik Peter Gustav von Stackelberg (1762–1826)[2] keskuse uude paika, mida hakati kutsuma Uue-Riisipereks (Neu-Riesenberg). Mahukate mullatööde abil loodi paistiik, mille kaldale ehitati mõisale esinduslik Riisipere mõisa peahoone[3]. Tiigi ümbrusesse rajati park.

Peter Gustav von Stackelbergi pärija oli tema lesk Magdalena Christine Auguste von Stackelberg (sünd Ungern-Sternberg), kes loobus Vana- ja Uue-Riisipere mõisatest Karl Otto von Stackelbergi kasuks. Ainult Putkaste jättis endale. Karl Otto von Stackelbergi surma järel (1865) omandas mõisa Karl Otto Konstantin von Ungern-Sternberg ja tema järel Friedrich Karl Otto Adam von Stackelberg[4].

MõisahoonedRedigeeri

1821. aastal valmis mõisa peahoone. See on väga hea näide Eesti kõrgklassitsismist nii sise- kui ka väliskujunduse poolest. Endise tiigi vastas asub kuue sambaga astmikfrontoon, mida on rikkalikult kaunistatud.

Mõisale ehitati palju kõrvalhooneid, enamik neist jäi peahoonest lääne poole.

1919. aastal võõrandati mõis Karl Otto von Stackelbergilt. Von Stackelbergide aadliperekonnale jäi Vana-Riisipere.

1921. aastal loodi mõisa juurde piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik. 1984. aastani tegutses see mõisahoones lastekoduna, siis viidi Riisipere lastekodu lapsed Murastesse üle.

Pärast seda seisis peahoone kasutuseta ja lagunes. 1990. aastate lõpus läks hoone eravaldusse, praegu restaureerimisel. 1999. aastal ostsid Riisipere mõisa 250 000 krooni eest Ave Rusi, Aavo Leetsalu, Pille Nightingale ja James Nicholas Benjamin Nightingale ning Ostu-müügilepinguga ja pandilepinguga võtsid ostjad kohustuse kolme aasta jooksul remontida, vajadusel välja vahetada hoone katuse, välisuksed ja aknad, ning alustada alates 1999. aasta sügisest hoone kütmist tavapärasel kütteperioodil. Kohustuste mitte täitmise eest määratud leppetrahv summas 750 000 tasuti endise poksija Jevgeni Kolesnikovi Bankend Group OÜ poolt, mis sai nõnda ühtlasi Riisipere mõisa uueks omanikuks. 2015. aastal ostis Riisipere mõisa aga aknaid, uksi ja seinaelemente tootva Plasto ASi juhataja Valeri Pärs[5].

Ülejäänud mõisakompleksist on muinsuskaitse all veel Riisipere mõisa kelder[6] (XIX sajandist, avariilises seisus), paekivist, osalt ka tellistest Riisipere mõisa abihoone[7] (XIX sajandist, rahuldavas seisus), Riisipere mõisa tall-tõllakuur (XIX sajandi algus, XX sajandi kahekümnendatel aastatel põhjalikult ümber ehitatud), Riisipere mõisa töökoda[8] (18411917, rahuldavas seisus), Riisipere mõisa ait-kuivati[9] (18411917, avariilises seisus), Riisipere mõisa palmimaja[10] (XIX sajandi teine pool, rahuldavas seisus).

PilteRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Vana-Riisipere ms, www.eki.ee
  2. Riisipere mõisa Stackelbergid: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,1,: Estland, Bd.:1, Görlitz, 1930, lk 319
  3. Riisipere mõisa peahoone, 1820. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 31.10.2021)
  4. Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Uue-Riisipere mõis (Nissi khk)
  5. Riisipere mõis äratatakse uuele elule, ww.harjuelu.ee, 13.05.2016
  6. Riisipere mõisa kelder, 18.-20. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 31.10.2021)
  7. Riisipere mõisa abihoone, 18.-20. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 31.10.2021)
  8. Riisipere mõisa töökoda, 18.-20. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 31.10.2021)
  9. Riisipere mõisa ait-kuivati, 18.-20. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 31.10.2021)
  10. Riisipere mõisa palmimaja, 18.-20. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 31.10.2021)

VälislingidRedigeeri