Liiva raudteejaam

Liiva raudteejaam
	Elroni reisirongid Liiva jaamas
Asukoht	Orava tn 21b
Koordinaadid	59° 23′ 15,2″ N, 24° 43′ 23,1″ E
Omanik	Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Platvormid	1
Rööpapaaride arv	5

Liiva raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmmel Liiva asumis, Männiku tee ja Vabaduse puiestee ristumiskoha lähedal.

Liiva raudteejaam asub Balti jaamast mööda raudteed 7 kilomeetri kaugusel. Jaamas peatuvad kõik Elroni edelasuunalised reisirongid (liiguvad Viljandi, Türi, Lelle ja Rapla suunas), kokku umbes 20 väljumist päevas. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

Liiva peatusele eelneb kõikidel Tallinnast väljuvatel rongiliinidel Tallinn-Väike ning järgneb Männiku (välja arvatud Viljandi kiirrongide puhul, kus järgnev on Saku). Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta, ja II tsooni.^[1]

Jaamas paikneb seitse raudteeharu. Tõsi, aegade jooksul on nende koguarv vähenenud (näiteks harutee Liiva jaamast üle Kalmistu tee laoplatsile).

Ajalugu muuda

Kuni 1971. aastani oli jaamas kitsarööpmeline raudtee.

1913–1971 algas jaamahoone ja veetorni vahelt algse Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee Liiva – Nõmme-Väikse raudteelõik, mis oli kuni 1962. aastani osa Liiva–Vääna raudteest. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli Rahumäe viadukt üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu Rahumäe kitsarööpmelise jaama juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus Nõmme-Väikse–Sõrve raudteena ja sellel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid.

Liiva ja Männiku jaamade vahel asus algusaastatel Valdeku raudteepeatus, mis vahepeal likvideeriti, ent taastati aastal 2017.

Liivalt sai sõita kuni 8. detsembrini 2018 ka Pärnusse.

Jaamahoone muuda

Liiva jaamahoone valmis 1917. aastal Peeter Suure merekindluse raudtee tüüpkavandi järgi. Praeguse laiarööpmelise raudtee lääneküljel asub ühes jaamahoonega ka 1917. aastal valminud veetorn. Jaamahoone kuulub Edelaraudteele ja on tänaseni kasutuses.