Mõisamehed

Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal. Neil oli oluline osa tolleaegsetes sõjalistes konfliktides, sealhulgas Liivi sõjas.

Sõna "mõisamehed" kasutatakse vastena saksakeelsele terminile Hofleute, mida kasutasid sõjameeste kohta nii teised kui ka nemad ise. Ajaloolase Andres Adamsoni hinnangul võiks seda tõlkida kui 'hoov-' või 'kodakondsed', mis analoogselt vene sõnaga дворяне tähistaks aadlikke (nii Hof kui ka двор tähendavad hoovi või õue).

Samas pole sõna tähendus nii ühene. Enamasti samastuvad mõisamehed aadli maakaitseväega, kuid nende hulka kuulus ka linnakodanikke ja muid mitteaadlikke, sealhulgas välismaalasi: riigisakslasi, soomlasi, rootslasi, taanlasi jt. Nii võiks Balthasar Russowi kasutatud mõistepaari "saksa ja rootsi mõisamehed" tõlkida erinevalt: esimesi aadlikeks või aadlimaakaitseväelasteks, teisi aga lihtsalt ratsanikeks.

Eesti ajalootraditsioonis on levinud Liivi sõja aegsete Vana-Liivimaa mõisameeste kujutamine müüdavate seiklejate ning palgasõduritena. Seda on tugevdanud rahvuslik ajalookujutus, mis eriti oma algusaegadel vastandus kõigele sakslaslikule ja saksikule. Samas koosnes nende juhtkond ja tuumik Liivimaa maa-aadlist, vähemal määral errulastud ordurüütlitest ning nende meestest. Adamsoni hinnangul oli sel ühiskonnakihil tollastes konfliktides kõige enam kaotada ning nende huvides seepärast hoida alal korda ja stabiilsust.

Kirjandus

• Andres Adamson "Liivimaa mõisamehed Liivi sõja perioodil" Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, 20–47