Rudolf Vienberg
Rudolf Vienberg VR I/3 (21. august 1895 Porkuni, Virumaa – 1. august 1963 New York) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).
Elukäik muuda
Lõpetas Rakvere linnakooli, sooritas keskkooli lõpueksamid Kaliszi linnagümnaasiumis. 1916. aasta alul asus teenima ihukaardiväe Soome polgu tagavarapataljonis. Lõpetas sama aasta suvel Kiievi lipnike kooli, ülendati lipnikuks ning määrati 168. jalaväe tagavarapolku. 1917. aasta veebruaris viidi üle Läti kütipataljoni. Alates 1917. aasta oktoobrist teenis Tartus Eesti tagavarapataljonis, kust viidi üle 4. Eesti jalaväepolku, mis 5. aprillil 1918 Saksa sõjaväevõimude poolt laiali saadeti.
Saksa okupatsiooni ajal viibis Soomes. Registreeris end uuesti Eesti kaitseväes 2. detsembril 1918 ning määrati varustusvalitsuse saapa- ja hobuseriistade töökoja juhatajaks. 1919. aasta mais viidi üle 5. jalaväepolku, kust paar kuud hiljem omakorda komandeeriti 2. diviisi ülema teise abi juurde, kes määras ta sideohvitseriks Vene valgete vägede juurde. 18. novembril 1919 naasis 5. jalaväepolku. Eduka tegevuse eest sideohvitserina anti talle hiljem Vabadusristi I liigi 3. järgu teenetemärk. Seoses sõjaväe vähendamisega pärast Vabadussõja lõppu kustutati 5. jalaväepolgu nimekirjast. Teenis seejärel 7. ja 8. piiriküti pataljonis. 21. augustil 1920 vabastati vanuse tõttu tegevväest. Töötas seejärel Saaremaal maakorralduse instruktori ja planeerimise peakomisjoni sekretärina.
Asus 24. jaanuaril 1921 uuesti tegevteenistusse ning suunati alul 7. jalaväepolku, sealt sama aasta augustis edasi 5. jalaväepolku ning neli päeva hiljem varustusvalitsusse, kus määrati pesumaja ja pesuparandamise töökoja ülema kohusetäitjaks. 1922. aasta märtsis viidi ta üle allohvitseride kooli, pärast kooli likvideerimist asus ta 1. novembril 1923 lennuväkke, kus asus õppima õppejaoskonnas avatud lendurvaatlejate kursusel.
Pärast lendurvaatleja kutse omandamist 1925. aastal määrati ta merilennueskadrilli lendurvaatlejaks. Sama aasta detsembris kästi tal asuda õppejaoskonna aerofoto ja fotomeetria instruktori kohusetäitjaks. 1. augustil 1928 viidi ta Lennukoolist üle eskadrilli nr 5 lendurvaatlejaks, kuid juba sama aasta lõpul komandeeriti uuesti Lennukooli juurde. Avaldas 1928. aastal õppematerjali "Fotograafia ja aerofotograafia: lühendatud kava lendur-õpilaste kursuse jaoks".
20. aprillil 1929 vabastati tervislikel põhjustel teenistusest. Oli seejärel tegev eralennunduse arendamisel. Toimetas 1933. aastal koos Joosep Tiitsoga Tallinna Õhuasjanduse Ühingu väljaandel ilmunud almanahhi "Eesti Lendur". Asutas 25. juunil 1934 ettevõtte "Agentuur Lennuvarustus” (asukohaga Nõmmel, Kaare tee 2), mis tegeles lennukite, mootorite ning lennuki ehitusmaterjalide esinduse ja müügiga. 1939. aastal oli õppelennuki PTO-4 konstruktorite Voldemar Posti, Rein Tooma ja Otto Orgi esindajaks litsentsi müümisel nii Õhukaitsele kui ka Eesti Aeroklubile.
Lahkus 1944. aastal Eestist. Sõjajärgsetel aastatel oli ta Saksamaal Balti sõjainvaliidide töökooli majandusjuhataja. Hiljem asus elama Ameerika Ühendriikides.
Auastmed muuda
- Lipnik – 1916
- Alamleitnant – 1917
- Leitnant – 1920
Tunnustus muuda
- Vabadusristi I liigi 3. järk – 13.10.1920
- Tasuta maa normaaltalu suuruses – 13.05.1921
- Vabadussõja mälestusmedal
Kirjandus muuda
- Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani. Tallinn, 2011.