Otto Org
Otto Org (14. aprill [1] 1900 Tapa[2] – 17. mai 1945 Tallinn[3]) oli eesti insener, Teedeministeeriumi õhusõiduosakonna direktor ning Eesti lennukite PON-1, PON-2 ja PTO-4 üks konstruktoreid.
Elulugu
muudaOtto Org oli raudteelase poeg.[2]
Ta lõpetas 1918 Tallinna Linna Saksa Poeglaste Gümnaasiumi ning osales Vabadussõjas kooliõpilaste pataljoni koosseisus. 1921–22 õppis ta Tartu Ülikoolis matemaatikat, alates 1921[2] Danzigi Tehnikaülikoolis[viide?] ja Berliin-Charlottenburgi Tehnikaülikoolis, mille lõpetas 1927 masina- ja lennukiehitusinseneri kutsega.[2] Ta oli korporatsiooni Rotalia vilistlane[viide?].
1927–29 oli Org Eesti Tehnika Järelevalve Seltsi insener, 1929–34 Lennubaasi töökodade juhataja ja Lennubaasi ülema abi, 1934–38 Teedeministeeriumi lennuasjanduse inspektor ja 1938-40 õhusõiduosakonna direktor.[2][4] 30. mail 1934 määrati ta Vabariigi Valitsuse esindajaks lennuasjanduse komiteesse[4].
Teadustöö
muudaOtto Org osales kohaliku lennukitööstuse rajamisel ja Eestis loodud lennukite biplaan PON-1, monoplaan PON-2 ja õppelendudeks mõeldud PTO-4 arvutamises, konstrueerimises, katsetamises ja valmistamises. Ta oli üks Eesti Aeroklubi asutajaid (1937) ja juhatuse liige (1937–40), Eesti Lennuliinide AS-i "Ago" asutajaliige (1939) ja juhatuse liige (1939–40). Ta oli Eesti Inseneride Ühingu liige ja Insenerikoja revisjonikomisjoni liige. Org avaldas artikleid lennuasjandusest ja lennukitööstusest (lennukite ehitamisest).[2]
Tunnustus
muudaOtto Org pälvis Poola Polonia Restituta ordeni ja Soome Valge Roosi komandöriristi.
Viited
muuda- ↑ Album academicum universitatis Tartuensis, II köide, Tartu 1994, lk. 2662.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
- ↑ "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" teatel surmaaeg ja -koht teadmata
- ↑ 4,0 4,1 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257154&img=era0031_002_0000294_00729_t.jpg&tbn=1&pgn=37&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=b48320709982f710259b5f011df87658
Teoseid
muuda- Lennukitööstuse arengu võimalusi Eestis. // Eesti Lendur: Tallinna Õhuasjanduse Ühingu album 2. Tallinn, 1933
- Eesti lennuasjanduse arendamise võimalusi. // Eesti Lendur: Tallinna Õhuasjanduse Ühingu album. Tallinn, 1934
- Lennuasjandusele. // Lendav Mulk. Viljandi, 1935
- Lennuasjandus Eestis. // Tallinna Õhuasjanduse Ühingu 3. eralennupäev 15. septembril 1935. a. eraaerodroomil, Ülemiste järve ääres. Tallinn, 1935
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Kirjandus
muuda- Album academicum universitatis Tartuensis, II köide, Tartu 1994, lk 178
- Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. Tallinn, 1939, lk 190
- Juursoo, R. Tallinn – Eesti õhuvärav. // Vana Tallinn V (IX). Tallinn, 1995, lk 171–172
- Gerdessen, F., Kitvel, T., Tilk, J. Aeg, mehed, lennukid: Eesti lennunduse arengulugu kuni 1940. aastani. Tallinn, 2001, lk 183–184, 241–243, 383
- Juursoo, R. Eesti lennuklubid aastail 1930–1940, nende roll riigikaitses. // Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2001. Tallinn, 2002, lk 71, 72, 79–80; Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2002. Tallinn, 2003, lk 104, 107, 109
- Eesti lennukroonika. Tallinn, 2003, lk 136, 143. V. Mägi
Välislingid
muuda
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.