Ava peamenüü
Europe continents black.svg
Hõbe 1938 poolraskekaal

Nikolai Karklin (17. detsember 1911 Tamsalu lähedal – 21. august 1999 Montréal) oli eesti maadleja, Euroopa meistrivõistluste hõbemedalivõitja 1938. aastal Kreeka-Rooma maadluse poolraskekaalus. Ta esindas klubi Tallinna Sport.

Karklin oli kehakaalult kahe kaalu piiri peal: päris raskekaallast välja ei andnud (95 kg), aga poolraskekaalus (kuni 87 kg) esinemiseks pidi liiga palju alla võtma, mis jõudu nõrgendab[1]. Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus.

1934Redigeeri

Nikolai Karklin jäi viimaseks, kes on võitnud Kristjan Palusalu[2]. Võiduga tuli ta Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus[2]. Rohkem ta Eesti meistriks ei tulnud[3].

Karklin arvati Eesti koondisse poolraskekaalus. II Turaani turniiri Helsingis 18. ja 19. märtsil võitis Soome (21 punkti) Eesti (12 punkti) ja Ungari (9 punkti) ees. Soome võitis kõigis kaalukategooriates.[4]

1935Redigeeri

Karklin sai Eesti meistrivõistlustelt medali, võites ka Johannes Kotkast.[5]

1936Redigeeri

Pärast Berliini olümpiamänge toimunud Tallinna Spordi rahvusvahelisel turniiril võitis Karklin kolmekordse Euroopa meistri Kurt Hornfischeri. Ka Palusalu võitis pikapeale Hornfischeri ära, võitis ka Karklini ja turniiri.[6]

1938Redigeeri

8. jaanuaril peetud Eesti 1937. aasta meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas Karklin Johannes Kotkale ning tuli tema järel Palusalu puudumisel hõbedale. Märtsis Kreeka-Rooma maadluses oli Palusalu kohal ja tuli ise viimast korda meistriks Kotka ja Karklini ees.[1]

Euroopa meistrivõistlusedRedigeeri

24.27. aprillil peeti Tallinnas Estonia kontserdisaalis Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.[7]

Poolraskekaalu Eesti esinumber Ago Neo polnud vormis, äsja B-maavõistlusel Soomega oli kaotanud ka Juhan Kalde (Karklinit ei pandud koondisse)[8]. Karklin sai varakult valmistuda ja kilod õnnelikult maha võtta. Kommentaatorite sõnul olnud Karklini võtetearsenal kesine, see-eest jõudu nagu karul.[9]

Poolraskekaalus oli 7 võistlejat. I ringis loositi Karklin vabaks, Umberto Silvestri (Itaalia) võitis Werner Seelenbinderi (Saksamaa).[9]

II ring. Karklin seljatas Silvestri ajaga 18.44, Seelenbinder seljatas Tomasz Gwóźdźi (Poola).[9]

III ring. Karklin võitis Arnolds Kalniņš (Läti) 3:0, Axel Cadier (Rootsi) seljatas Silvestri ajaga 12.47, Seelenbinder seljatas Elmer Härmä (Soome).[9]

IV ringi jõudis kolm meest. Cadier oli vaba, Karklin võitis Seelenbinder 3:0.[9]

V ring. Karklin kaotas Cadierile 1:2. I Cadier, II Karklin, III Seelenbinder.[9]

Johannes Kotkas tuli Euroopa meistriks, Voldemar Roolaan kolmandaks. Riikide arvestuses kogus Rootsi 15, Soome 10, Saksamaa 7, Eesti 6, Läti 2, Türgi ja Norra 1 punkti[10].

1938Redigeeri

Novembris kohtumisel Läti klubiga LAS võitis Karklin raskekaalus Edvīns Bietagsi 2:1.[11]

Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses 10. ja 11. detsembril osales raskekaalus kaks maadlejat. Kotkas võitis Karklinit 3:0.[11]

1939Redigeeri

5. ja 6. märtsil tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluses Tallinnas Kotkas Karklini ja A. Klaaseni ees.[12]

Maavõistlusel Soomega 25. ja 26. märtsil Tallinnas alistas Karklin B-meeskondade kohtumises Pekka Mellavuo 3:0. Eesti A-koondis kaotas 3:4 (Johannes Kotkas võitis Hjalmar Nyströmi), B-koondis võitis 4:3 (eestlastest võitsid veel Evald Sikk, Voldemar Mägi ja Edgar Rohtmets).[13]

1940Redigeeri

Pärast Eesti annekteerimist kutsuti Karklin Nõukogude Liidu II absoluutsele tšempionaadile koos Kotka ja Neoga. Karklin sai 14 võistleja seas 6. koha, kaotades Kotkale 48 sekundiga, pronksi saanud Konstantin Koberidzele punktidega ja ka hõbeda saanud Aron Gonzale. Kotkas võitis, Neo oli 9.[14]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk. 152
  2. 2,0 2,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 179
  3. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 325
  4. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 135-136
  5. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 250
  6. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 184-185
  7. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 153
  8. !200 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152–153
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 156-157
  10. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 159
  11. 11,0 11,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 161
  12. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 163
  13. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 164
  14. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 186–188, 190

VälislingidRedigeeri