Kalju Reitel

Eesti skulptor

Kalju Reitel (11. veebruar 1921 Tapa10. september 2004 Tallinn) oli eesti skulptor.

Kristjan Raua monumenti Tallinna Hirvepargis peetakse Reiteli üheks paremaks tööks
Kristjan Raua monumendi tagaküljel kujutas Reitel stseene Raua illustratsioonidest Eesti rahvuseeposele "Kalevipoeg"

Elukäik

muuda

Ta õppis aastatel 1934–1936 Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja aastatel 1936–1941 Tapa Keskkoolis. Aastatel 1942–1943 õppis ta Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis, aastatel 1943–1944 vabatahtlikuna Liepājas asunud lennukoolis lenduriks ning teenis seejärel Saksa lennuväes peamiselt eestlastest koosnevas üksuses. Sõja lõpus üritas ta Saksamaale taganenud üksusest põgeneda Rootsi, aga kuna selleks kasutatud lennuki mootor ütles üles, sattus ta USA vägede kätte vangi.

Vangistusest vabanenud, rändas ta Prantsusmaale ja repatrieeriti sealt 1945. aastal Eesti NSV-sse. Aastal 1950 lõpetas ta skulptorina Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi ning asus tööle Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi ja Pioneeride palee skulptuuriõpetajana.[1] Sama aasta detsembris ta vahistati süüdistatuna valel poolel sõdimises. Pärast vangla-aastaid ja viibimist Vorkuta vangilaagrites vabanes ta 1955. aastal.

Seejärel sai Reitel taas tegutseda skulptuuriringi juhatajana Tallinna Pioneeride Palees (hiljem huvikeskus Kullo). Tema käe all õppisid tulevased skulptorid Hille Palm ja Jaak Soans ning arhitekt Rein Luup.[1]

Looming

muuda

Skulptorina on Kalju Reitel viljelenud vaba-, monumentaal- ja dekoratiivplastikat. Tema loomingu põhiosa jäi 1960.–1970. aastaisse. Ta lõi humoorikaid, lihtsustatud vormikäsitlusega skulptuure ning mitmeid avalikke mälestusmärke[1], millest tuleks märkida: Haapsalu fašismiohvrite mälestusmärk (1966), Kristjan Raua ausammas Tallinna kesklinnas Hirvepargis (1968 või 1969, kavandatud koos Eha Reiteliga[2]), Väikese väina tammi hõivamisel 1944. aastal langenud sõjameeste ühishaua mälestusmärk "Leinav ema" (tuntud ka kui "Muhu ema") Muhu saarel (1972), "Kaali mees" Saaremaal (1989).

Endise lahingulendurina jäi talle südamelähedaseks langenud sõjakaaslaste-lendurite teema. Nii on ta hilisloomingus olulisel kohal 1997. aastal Soome Utti lennuväljale rajatud mälestussammas Soome lennuväes hukkunuile, seal hulgas eesti lenduritele ning 2004 Ämari lennubaasis avatud monument kõigile langenud Eesti lennuväelastele.

Isiklikku

muuda

Kalju Reiteli kolmas abikaasa oli disainer Eha Reitel. Tema tütred eelmistest abieludest on muusik Lea Gabral ja kunstiajaloolane Sirje Helme, viimase lapsed on Maarja Vaino ja Martin Helme.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Juta Kivimäe. Mälestusmärk skulptuuriõpetajale. Sirp, 3. märts 2006
  2. Kalju Reitel innovatsioonimuuseum.ee (vaadatud 9. augustil 2011)

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda