Juta Kivimäe
Juta Kivimäe (sündinud 10. detsembril 1952 Pärnus) on eesti kunstiajaloolane.
.jpg)
Juta Kivimäe on sündinud Pärnus arstide perekonnas, perekond asus Tallinna 1953. Ta lõpetas 1971. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1976. aastal Tartu ülikooli ajaloo osakonna ajaloolase-kunstiajaloolasena.[1] 1998. aastal kaitses Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonnas magistrikraadi.
Töötas 1978. aastast Eesti Rahvusraamatukogus vanembibliograafina. Alates 1983. aastast töötab ta Eesti Kunstimuuseumis[2]. Oli aastatel 1983–1991 Kristjan Raua majamuuseumi juhataja, alates 1999. aastast muuseumi skulptuurikogu juhatajana.
Loominguline tegevusRedigeeri
On kirjutanud kaassõnu Eesti Lastekirjanduse Keskuse väljaannetele, kunstikataloogidele jmt, jooksvat kriitikat ja näituste tutvustusi ajalehtedele ja ajakirjadele, käsikirju dokumentaalsetele kunstifilmidele. Kunstiteaduslikus uurimistöös on keskendunud 20. sajandi esimese poole eesti kunstiajaloole ning Teise maailmasõja järgsete aastakümnete ja nõukogude perioodi modernistliku skulptuuri arengutele
KirjutisedRedigeeri
- Amandus Adamson piiskop Platoni mälestuse jäädvustajana. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1/2019;
- Kadunud eesti skulptorid. Linda Sõber (1911–2004) ja Endel Kübarsepp (1912–1972). Eesti Kunstimuuseum, Tallinn 2018 (koos Ulrika Jõemägiga)
- Eesti esimesed naisskulptorid. Lisandusi isikute ja teoste saatusele. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 2014
- Eveline von Maydell. Mustvalge maailm. Eesti Kunstimuuseum, 2014
- Rahvuslike monumentide planeeritud ja sihikindel hävitamine aastatel 1944–1950. Eesti kunsti ajalugu. 6, I osa, 1940–1991. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia
- Amandus Adamsoni teostamata jäänud vabadussammas kui mälestusmärk ajastu väärtushinnanguist. Vana Tallinn. XVI(XX), Tallinn. 2005
- Maire Männik. Eesti legend Pariisis. Eesti Kunstimuuseum, 1919
- Kujur. Jaak Soansi looming 1966–2016. Tallinn, 2016 (koos Jaak Soansiga)
- Laguuniskulptuur: kriitiline popp, romantiline sümbolism, hüperrealism ja sürrealism 1980. aastate eesti skulptuuris. Kadunud kaheksakümnendad. Tallinn, 2010
- Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal. Eesti Kunstimuuseum, 2009
- Alfred Kongo (Monograafiline kataloog, koos Reet Pulk-Piatkowskaga). Tartu Kunstimuuseum., 2006; Edgar Viies. Tallinn 2002
NäitusiRedigeeri
- Maire Männik. Eesti Legend Pariisis (2019)
- Meie modernism. Eesti skulptuur 1960.-1970. aastail (1915)
- Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal (2009), Kumu Kunstimuuseum
- Dora Gordine. Skulptor, kunstnik, disainer (EKM poolne kuraator, 2012) Eesti esimesed naisskulptorid (2004), Adamson-Ericu Muuseum
- „Avamäng“. Edgar Viiese isiknäitus (2002. EKM näitusesaal Rottermanni soolalaos
- Eveline von Maydell. Mustvalge maailm (2014). Kadrioru Kunstimuuseum
On Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste ja kuraatorite Ühingu liige.
TunnustusRedigeeri
- 2006 kultuuriajalehe Sirp aastapreemia 2005
- 2009 ETV kultuurisaate "Op" aastapreemia
- 2010 Eesti Kunstiteadlaste Ühingu aastapreemia (näituse ja kataloogi "Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal eest)
- 2010 Eesti muuseumide aastaauhind (Suur Muuseumirott: Kumu Kunstimuuseum – näitus „Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal“. Näituse kuraator on Juta Kivimäe(Ülo Õuna loojanatuuri ja loomingut põhjalikult tutvustava ülevaatenäituse emotsionaalselt mõjuv kujundus, suurepärased haridus- ja filmiprogrammid ning kõrgetasemeline kataloog)
- 2013 Sihtasutus Archimedes (rahvuskaaslaste stipendium)
- 2013 Kristjan Raua preemia (eesti skulptuuri uurimine ja tutvustamine, pikaajaline töö Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidjana ja Vabaduse galerii galeristina aastatel 2007–2013)
- 2014 Eesti Kunstnike Liidu auliige
- 2020 Eerik Haameri nimeline kunstiauhind (koos Isabel Aaso-Zahradnikovaga)
- 2021 Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitja (romaan "Suur tuba"); jagas esikohta Loone Otsaga
ViitedRedigeeri
- ↑ EKABL, lk 189
- ↑ Juta Kivimäe Eesti teadusportaalis