Juta Kivimäe

Juta Kivimäe (sündinud 10. detsembril 1952 Pärnus) on eesti kunstiajaloolane.

Juta Kivimäe on sündinud Pärnus arstide perekonnas, perekond asus Tallinna 1953. Ta lõpetas 1971. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1976. aastal Tartu ülikooli ajaloo osakonna ajaloolase-kunstiajaloolasena.[1] 1998. aastal kaitses Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonnas magistrikraadi.

Töötas 1978. aastast Eesti Rahvusraamatukogus vanembibliograafina. Alates 1983. aastast töötab ta Eesti Kunstimuuseumis[2]. Oli aastatel 1983-1991 Kristjan Raua majamuuseumi juhataja, alates 1999. aastast muuseumi skulptuurikogu juhatajana.

Loominguline tegevusRedigeeri

Uurimistöös on keskendunud 20. sajandi esimese poole eesti kunstiajaloole (Amandus Adamson piiskop Platoni mälestuse jäädvustajana. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1/2019; Kadunud eesti skulptorid. Linda Sõber (1911-2004) ja Endel Kübarsepp (1912-1972). Eesti Kunstimuuseum, Tallinn 2018 (koos Ulrika Jõemägiga); Eesti esimesed naisskulptorid. Lisandusi isikute ja teoste saatusele. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 2014; Eveline von Maydell. Mustvalge maailm. Eesti Kunstimuuseum, 2014; Rahvuslike monumentide planeeritud ja sihikindel hävitamine aastatel 1944-1950. Eesti kunsti ajalugu. 6, I osa, 1940-1991. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Amandus Adamsoni teostamata jäänud vabadussammas kui mälestusmärk ajastu väärtushinnanguist. Vana Tallinn. XVI(XX), Tallinn. 2005 jt) ning Teise maailmasõja järgsete aastakümnete ja nõukogude perioodi modernistliku skulptuuri arengutele (Maire Männik. Eesti legend Pariisis. Eesti Kunstimuuseum, 1919; Kujur. Jaak Soansi looming 1966-2016. Tallinn, 2016 (koos Jaak Soansiga); Laguuniskulptuur: kriitiline popp, romantiline sümbolism, hüperrealism ja sürrealism 1980. aastate eesti skulptuuris. Kadunud kaheksakümnendad. Tallinn, 2010; Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal. Eesti Kunstimuuseum, 2009; Alfred Kongo (Monograafiline kataloog, koos Reet Pulk-Piatkowskaga). Tartu Kunstimuuseum., 2006; Edgar Viies. Tallinn 2002 jt).

On kirjutanud kaassõnu Eesti Lastekirjanduse Keskuse väljaannetele, kunstikataloogidele jmt, jooksvat kriitikat ja näituste tutvustusi ajalehtedele ja ajakirjadele, käsikirju dokumentaalsetele kunstifilmidele.

Korraldanud kunstinäitusi (Maire Männik. Eesti Legend Pariisis (2019), Meie modernism. Eesti skulptuur 1960.-1970. aastail (1915), Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal (2009), Kumu Kunstimuuseum; Dora Gordine. Skulptor, kunstnik, disainer (EKM poolne kuraator, 2012), Eesti esimesed naisskulptorid (2004), Adamson-Ericu Muuseum; „Avamäng“. Edgar Viiese isiknäitus (2002. EKM näitusesaal Rottermanni soolalaos; Eveline von Maydell. Mustvalge maailm (2014). Kadrioru Kunstimuuseum jt.)

On Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste ja kuraatorite Ühingu liige.

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri