Ava peamenüü

Mait Hando Raun (sündinud 11. septembril 1963 Tallinnas)[1] on Eesti kirjanik ja poliitik.

Raun on lõpetanud Tartu Ülikooli 1989. aastal psühholoogia erialal.[2] Ta on töötanud teaduri, nõuniku ja ajakirjanikuna, kõige pikemalt on aga olnud vabakutseline kirjanik.

Mait Raun on avaldanud trükis paarkümmend raamatut, olnud Sõltumatu Infokeskuse eestvedajaid ja toimetanud ajakirja Heinakuu (1988–1991), ajalehte Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid (1989–1990), almanahhi "Eesti 2000" jt.

Rauna veebileht teeb avalikult kättesaadavaks enam kui 10 miljoni tähemärgi ulatuses tema teoseid.

Sisukord

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa on bibliofiil ja näitekirjanik Vallo Raun, vend on ajakirjanik Alo Raun.

TunnustusRedigeeri

Mait Raun on saanud 1988. aastal Loomingu publitsistikapreemia ja 1994. aasta romaanivõistlusel hinnati romaani „Tuline ratas” kolmanda auhinna vääriliseks[3]

Mait Rauna loomingRedigeeri

Trükis ilmunud raamatudRedigeeri

Ilukirjandus:

Filosoofia:

Ühiskondlik-poliitilised:

Tõlked:

Veebis ilmunud raamatud

Publitsistika

  • Kuidas saadakse informatsiooni. – Vikerkaar, 1988, nr. 8.
  • Solipsismist. – Vikerkaar, 1990, nr. 7.
  • Ülevaade isiksuse tüüpidest vajrayana budismis. – Heinakuu, 1990, nr. 1.
  • Paratamatuse moraal. – Looming, 1990.
  • Tallinna demokraatide põrandaalused ajakirjad 1971–1972. – Tuna, 2002, nr. 2, lk. 66–72.
  • Kodanike komiteede sünnist. – Tuna, 1999, nr. 3, lk 50–52.
  • Estonian democrats fighting for Estonia's independence in 1968–1975. – Kogumikus: Anti-communist congress and proceedings of the international public tribunal in Vilnius and proceedings of the international public tribunal in Vilnius "Evaluation of the crimes of communism" 2000 (Vilnius : Ramona, 2002)
  • Eesti demokraatlik liikumine ja Eesti rahvusrinne : Dokumenteeritud tagasivaade. – Akadeemia, 2002, nr 6, lk 1131–1155; nr 7 lk 1366–1391.
  • Black cat crosses the path of the communists.Global Estonian, 2000, nr.2, lk 16–17.
  • Algas kohus kommunismi üle [Almanahhist "Eesti 2000", nr 2] – Kultuur ja Elu, 2000, nr 4, lk 13–15.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri