Vallo Raun

Eesti näitekirjanik ja ajakirjanik

Vallo Raun (passinimega Valdo Raun; 19. jaanuar 193525. veebruar 2024) oli eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik.

Vallo Rauni elutööks kujunes unikaalse raamatukogu kokkupanemine. Selle mitme tuhande trükise seas on raamatuid, mida pole säilinud kusagil mujal maailmas. Tema põhiline huviala oli vanimad eestikeelsed trükised, mis on ilmunud enne 1850. aastat ning tema kogust võib esile tuua 17. sajandil ilmunud eestikeelseid raamatuid.

Aktiivse raamatukollektsionääri ja Tallinna bibliofiilide klubi eestvedajana sai temast 1980. aastate lõpus ka Eesti Raamatuühingu viimane esimees.

Raun andis panuse ka Eesti (kultuuri)ajakirjandusse. Pärast töötamist ajalehes Rahva Hääl (1961–1963) oli ta ajakirja Kultuur ja Elu ning seejärel 1981–1989 ajakirja Teater. Muusika. Kino toimetuses, olles mõlemas pikka aega asepeatoimetaja.

Isiklikku

muuda

Tema abikaasa on klaasikunstnik Maie-Ann Raun, vanem poeg on psühholoog ja kirjanik Mait Raun, noorem poeg on ajakirjanik Alo Raun. Vend on kirjanik Ott Raun.

Välislingid

muuda