Ava peamenüü

2001. aasta Eesti presidendivalimised

2001. aasta Eesti presidendivalimised toimusid 27. augustist kuni 21. septembrini 2001. Pärast kolme hääletusvooru Riigikogus ja kahte hääletusvooru valimiskogus osutus presidendiks valituks Arnold Rüütel.

Hääletamine RiigikogusRedigeeri

Esimene hääletamine Riigikogus toimus Riigikogu erakorralisel istungjärgul 27. augustil kell 12.00. Hääletamissedeli said kõik Riigikogu liikmed, hääletamisest võttis osa 91. Märgistamata (ristita) hääletamissedelite arv oli 13. Peeter Kreitzberg sai 40 ja Andres Tarand 38 häält. Et ühegi kandidaadi poolt ei hääletanud Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus, peeti 28. augustil teine hääletusvoor. Enne teist vooru seati üles uued kandidaadid.

Teises voorus sai hääletamissedeli 99 Riigikogu liiget. Hääletamisest võttis osa 91, kehtetuid hääletamissedeleid oli 1 ja märgistamata 19. Peeter Kreitzberg sai 36 ja Peeter Tulviste 35 häält.

Et ükski kandidaat ei saavutanud nõutavat kahekolmandikulist häälteenamust, peeti samal päeval ka kolmas hääletusvoor. Hääletamissedeli said 99, hääletamisest võttis osa 90 Riigikogu liiget ja märgistamata hääletamissedeleid oli 24. Peeter Kreitzberg sai 33 ja Peeter Tulviste 33 häält.

Et Vabariigi Presidendi valimisel Riigikogus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust, kutsus Riigikogu esimees 21. septembriks 2001 kokku valimiskogu.

Hääletamine valimiskogusRedigeeri

Valimiskogu koosnes 101 riigikogu liikmest ja 266 omavalitsuste esindajast. Kandideerisid eelmises voorus enim hääli saanud kandidaadid Peeter Kreitzberg ja Peeter Tulviste. Uute kandidaatide esitamise õigus on ka vähemalt 21 valimiskogu liikmel.

Omavalitsustest oli valimiskogus suurim esindus Tallinnal: kümme. Tartu esitas neli ning Pärnu, Narva, Rakvere, Kohtla-Järve, Viljandi, Kuressaare ja Võru igaüks kaks valijameest. Teised omavalitsused saatsid presidenti valima ühe esindaja.

Esimene hääletusvoor toimus 21. septembril. Hääled jagunesid järgnevalt: Peeter Kreitzberg 72, Arnold Rüütel 114, Toomas Savi 90 ja Peeter Tulviste 89. Et ühegi kandidaadi poolt ei hääletanud hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus, peeti 21. septembril teine hääletusvoor kahe edukama kandidaadi osalusel.

Hääletamisest võttis osa 366 valimiskogu liiget. Kehtetuid hääletamissedeleid oli 2 ja märgistamata (ristita) hääletamissedeleid 23. Arnold Rüütel sai 186 häält ja Toomas Savi 155. Et Arnold Rüütel kogus üle poole hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häältest, siis osutus ta valituks Vabariigi Presidendiks.