Vikipeedia

Paul Kenkmann

Paul Kenkmann (23. detsember 1945 Võhmuta vald, Järvamaa – 19. september 2001 Tartu) oli eesti sotsiaalteadlane, uuema sotsioloogia ja sotsioloogia õpetamise rajaja Eestis ning esimene sotsioloogia professor Tartu Ülikoolis. Ta pani alguse esimesele sotsiaalteaduslikule ajakirjale Estonian Social Science Online (ESSO).

Paul Kenkmanni haud Tartus Raadi kalmistul

Haridustee ja ametialane tegevus muuda

Paul Kenkmann lõpetas aastal 1964 kuldmedaliga Järva-Jaani Keskkooli[1] ja aastal kiitusega 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna. Esimesest kursusest alates osales Kenkmann Ülo Vooglaiu ümber koondunud Üliõpilaste Teadusliku Ühingu (ÜTÜ) sotsioloogiaringi tegevuses[2]. Neljandal kursusel asus ta individuaalplaani alusel sotsioloogiaaineid õppima[3]. Ta osales edukalt ülikoolisisestel, vabariiklikel ja üleliidulistel ühiskonnateaduslike teadustööde konkurssidel, saades mitmeid auhinnalisi kohti[3]. Õpingute kõrvalt hakkas Kenkmann osalema empiirilistes uurimisprojektides. Novembrist 1969 töötas ta poole kohaga vanemlaborandina kommunistliku kasvatuse uurimise laboris lepinguliste tööde teostajana[4].

1970. aastal astus Paul Kenkmann TRÜ statsionaarsesse aspirantuuri filosoofia erialal[5]. 1971. aastal määrati tema juhendajaks NSVL Teaduste Akadeemia Konkreetsete Sotsioloogiliste Uuringute Instituudi sektorijuhataja professor Vladimir Šubkin[6], kes oli nõukogude empiirilise sotsioloogia pioneer[7]. Kenkmanni dissertatsiooni teemaks olid isiksuse sotsialiseerumise metodoloogilised küsimused[3]. 1972. aasta detsembriks oli Kenkmannil dissertatsiooni teemal kirjutatud kolm artiklit ja valmimas olid veel kaks[8]. Aspirantuuriõpingute ajal algas Paul Kenkmanni tegevus koosseisulise õppejõuna, mistõttu viidi ta juba 1972 statsionaarsest aspirantuurist üle mittestatsionaarsesse[9].

Pärast aspirantuuri lõpetamist määrati Kenkmann kommunistliku kasvatuse labori juhatajaks[10]. 1980. aastal anti talle dotsendi kutse[11]. Samal aastal formuleeris TRÜ õpetatud nõukogu Kenkmanni doktoriväitekirja teemaks „Nooruse enesemääratluse sotsioloogiline uurimine arenenud sotsialistlikus ühiskonnas“ ning otsustas viia Kenkmanni väitekirja lõpetamiseks üle filosoofia kateedri dotsendi kohalt vanemteaduri kohale[12]. Kenkmanni doktoriõpingud vältasid 1981–1983[13] ning lõppesid doktoritöö kaitsmisega 1986. aastal Moskvas[14]. Kokku ilmus 20 väitekirjaga seotud publikatsiooni, neist kolm kollektiivsed monograafiad[15].

1984. aastal valiti Kenkmann aasta varem viie uurimislabori (haridussotsioloogia, kõrghariduse süvauuringud, hälbekäitumise sotsioloogia, pereuuringud ja tehisintellekt) põhjal moodustatud TRÜ teadusosakonna sotsioloogia osakonna juhatajaks[16]. 1985. aastal palus ta end vabastada labori juhataja kohalt TRÜ parteisekretäriks valimise tõttu ning avaldas soovi jätkata poole koormusega vanemteaduri kohal[17]. Aastal 1987. valiti ta 0,25 kohaga filosoofiakateedri professoriks[3].

Kenkmann tõstatas juba 1980-ndate lõpus vajaduse avada sotsioloogide kaadri ettevalmistuse parandamiseks TRÜ sotsioloogia osakonnas statsionaarne õppevorm, kuhu soovitas võtta vastu tudengeid kõigist Balti vabariikidest[18]. Ühiskondlik-poliitilised muutused 1980. aastate lõpus, sotsioloogiaga tegelevate üksuste areng ja Paul Kenkmanni sihipärane tegevus viisidki selleni, et 1989. aasta sügisest alustas tööd Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna sotsioloogiakateeder, kuhu võeti vastu esimene lend sotsioloogia üliõpilasi[3]. Kateedri juhatajaks sai 0,5 professori koormusega Paul Kenkmann[19]. Järgmisest aastast juhatas Kenkmann kateedrit täiskoormusega professorina[20] ja 1992. aastast praktilise sotsioloogia korralise professorina[21]. 1990. aastate teises pooles oli ta sotsioloogia osakonna empiirilise sotsioloogia õppetooli hoidja[3]. Kateedri algusaegadest alates õpetas Kenkmann üliõpilastele sissejuhatust sotsioloogiasse, sotsioloogia metoodikat, sotsioloogia meetodeid ja nüüdissotsioloogiat, hiljem lisandusid ka ülevaade keskastme teooriatest sotsioloogias, sotsioloogia meetodite teooria, nüüdisaja sotsioloogia metodoloogia, empiirilise uurimistöö meetodite erikursused, Eesti sotsioloogia nüüdisprobleemid ning sotsiaalteadusliku uurimistöö koostamise metoodika[3].

Tunnustus muuda

Tunnustamaks Paul Kenkmanni silmapaistvat panust Eesti akadeemilise sotsioloogiaõppe algatamisel ja arendamisel kannab Eesti Sotsioloogide Liidu väljaantav sotsioloogia-alase doktoritöö preemia Paul Kenkmanni nime.

Viited muuda

  1. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2013. Vaadatud 4. oktoobril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. ↑ Lauristin, Marju (2010). Punane ja sinine. Tallinn: Eesti Ajalehed.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Rämmer, Andu; Kalmus, Veronika; Käärik, Henn (2015). "Academia sociologicae 25". Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi (XLIII): 8–39.
  4. ↑ TÜ arhiiv, 4-K, S178, 33.
  5. ↑ TÜ arhiiv, 3-K, S518, 1.
  6. ↑ TÜ arhiiv, 3-K, S518, 23.
  7. ↑ Kon, Igor & Jadov, Vladimir (2000). Soviet and Post-Soviet Sociology. Edgar F. Borgatta & Rhonda J. V. Montgomery (toim.), Encyclopedia of Sociology, 5, lk 29-80. New York: Macmillan Reference.
  8. ↑ TÜ arhiiv, 3-K, S518, 29.
  9. ↑ TÜ arhiiv, 3-K, S518, 31.
  10. ↑ TÜ arhiiv, 11-K, S5953, 41.
  11. ↑ TÜ arhiiv, 11-K, S5953, 228.
  12. ↑ TÜ arhiiv, 11-K, S5953, 97.
  13. ↑ TÜ arhiiv, 11-K, S5953, 133.
  14. ↑ TÜ arhiiv, 11-K, S5953, 213.
  15. ↑ TÜ arhiiv, 11-K, S5953, 115.
  16. ↑ TÜ arhiiv, 11-K, S5953, 134.
  17. ↑ TÜ arhiiv, 11-K, S5953, 145-146.
  18. ↑ Kenkmann, Paul (1988). Professionaalne sotsioloogia: olukord ja perspektiivid. Jaak Uueküla (toim.), Sotsioloogia Eesti NSV-s: sotsioloogilise lähenemisviisi edendamine ENSV-s: (ENSV sotsioloogide üldkoosoleku materjalide alusel): referaatide kogumik. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Ühiskonnateaduste Osakond, Ajaloo Instituut, 12.
  19. ↑ TÜ arhiiv, 11-K, S 5953, 209.
  20. ↑ TÜ arhiiv, 11-K, S 5953, 278.
  21. ↑ TÜ arhiiv, 1, S 1371, 310.

Kirjandus muuda

  • Kenkmann, Paul; Saarniit, Jüri (1998). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Saar, Ellu; Titma, Mikk; Kenkmann, Paul (1994). Estonian Sociology: The Emergence of an Empirical Tradition. Väljaandes: Mike Forrest Keen; Janusz Mucha (toimetajad), Eastern Europe in transformation: the impact on sociology. Westport: Greenwood Press, lk 157–162.
  • Titma, Mikk; Kenkmann, Paul; Saar, Ellu; Uueküla, Jaak (1990). Ühe põlvkonna elutee. Tallinn: Olion.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Paul_Kenkmann&oldid=6591045"