ELK Lennuliinide lend 1007
ELK Lennuliinide lend 1007 oli ELK Lennuliinide lend Tallinnast Kärdlasse, mille käigus kukkus 23. novembril 2001 lennuk Kärdla lennujaama lähistel alla.
| ELK Lennuliinide lend 1007 | |
|---|---|
 Antonov An-28, sarnane õnnetusse sattunud lennukile | |
| Intsidendi ülevaade | |
| Kuupäev | 23. november 2001 |
| Põhjus(ed) | piloodi eksimus |
| Reisijaid | 14 |
| Meeskond | 3 |
| Vigastatuid | 13 |
| Hukkunuid | 2 |
| Ellujääjaid | 15 |
| Õhusõiduki tüüp | Antonov An-28 ES-NOV |
| Tõusis õhku | Tallinna lennujaam |
| Sihtkoht | Kärdla lennujaam |
| Lennufirma | ELK Lennuliinid |
See on taasiseseisvunud Eestis seni ainus reisilennukiga juhtunud hukkunutega õnnetus.[1]
Sündmused muuda
Lendu teenindas Antonov An-28, mille ELK Lennuliinid oli rentinud Enimexilt. Lennuk startis Tallinnast kell 18.05 ning selle pardal viibis 14 reisijat ja 3 meeskonnaliiget.[2] Pardalolijatest 16 olid Eesti ja üks reisija Norra kodanik.[3] Kell 18.31[2] kukkus lennuk lähenemisel Kärdla lennujaamale Palade küla lähistel soisesse metsa ning purunes.[4] Kärdla lennujaama lennujuht arvas esialgu, et lennuk jäi maandumisraja lähedase metsatuka varju, kuid kui ta lennukiga enam ühendust ei saanud, andis ta kell 18.34 häire.[2]
Õnnetuses sai silmapilkselt surma üks ning vigastada 14 inimest. Üheksa kannatanut toimetati Kärdla haiglasse ning piirivalve kopterid tõid viis kannatanut Tallinna haiglatesse.[5] Nädal pärast õnnetust suri Tallinna Lastehaiglas õnnetuses raskelt vigastada saanud laps.[6]
Õnnetuse uurimine muuda
Õnnetust asus uurima valitsuskomisjon, kuhu kuulusid spetsialistid Lennuametist, Lennuliiklusteenindusest ja teede- ja sideministeeriumist. Esialgne uurimisversioon oli, et õnnetuse põhjustas tiibade ja lennutüüride jäätumine.[3] Veebruaris 2002 avaldatud aruande kohaselt põhjustas õnnetuse lennuki kapten, kes otsustas lennuki maandada kiirustades ja protseduurireegleid rikkudes.[7]
Riigiprokuratuur esitas 2002. aastal lennuki kaptenile süüdistuse õhutranspordi ohutu liiklemise ja käitluseeskirja rikkumises, millega kaasnesid rasked tagajärjed. 2011. aastal lõpetas kohus kohtuasja oportuniteediga ning kedagi süüdi ei mõistetud.[8]
Viited muuda
- ↑ Helen Mihelson (20. detsember 2020). "SUUR LUGU | TRAGÖÖDIA, MIS VAPUSTAS EESTIT! Hiiumaa lennuõnnetus: 10 ränka viga, mis viisid katastroofini". Õhtuleht.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Lennuõnnetuse uurimise aruanne" (PDF). Ohutusjuurdluskeskus. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6.05.2021. Vaadatud 21. detsember 2020.
- ↑ 3,0 3,1 "Tallinn-Kärdla lennuk kukkus Hiiumaal alla". Eesti Päevaleht. Vaadatud 21. detsember 2020.
- ↑ "Täna ajaloos 23.11: lennuõnnetus Hiiumaal nõudis 2 inimelu". Postimees Heureka. Vaadatud 21. detsember 2020.
- ↑ "Hiiumaal kukkus lennuk alla, üks inimene sai surma ja 14 vigastada". Virumaa Nädalaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. mai 2021. Vaadatud 21. detsember 2020.
- ↑ "Hiiumaa lennukis olnud poiss suri haiglas". Postimees. Vaadatud 21. detsember 2020.
- ↑ "Hiiumaa lennuõnnetuse põhjustas hirm jäätumise ees". Äripäev. Vaadatud 21. detsember 2020.
- ↑ "Hiiumaa lennuõnnetus kellelegi kriminaalkaristust kaasa ei toonud". Postimees. Vaadatud 21. detsember 2020.