ELK Lennuliinide lend 1007

ELK Lennuliinide lend 1007 oli ELK Lennuliinide lend Tallinnast Kärdlasse, mille käigus kukkus 23. novembril 2001 lennuk Kärdla lennujaama lähistel alla.

ELK Lennuliinide lend 1007
Enimex Antonov An-28 Sipilä-2.jpg
Antonov An-28, sarnane õnnetusse sattunud lennukile
Intsidendi ülevaade
Kuupäev 23. november 2001
Põhjus(ed) piloodi eksimus
Reisijaid 14
Meeskond 3
Vigastatuid 13
Hukkunuid 2
Ellujääjaid 15
Lennukitüüp Antonov An-28 ES-NOV
Tõusis õhku Tallinna lennujaam
Sihtkoht Kärdla lennujaam
Lennufirma ELK Lennuliinid

See on taasiseseisvunud Eestis seni ainus reisilennukiga juhtunud hukkunutega õnnetus.[1]

SündmusedRedigeeri

Lendu teenindas Antonov An-28, mille ELK Lennuliinid oli rentinud Enimexilt. Lennuk startis Tallinnast kell 18.05 ning selle pardal viibis 14 reisijat ja 3 meeskonnaliiget.[2] Pardalolijatest 16 olid Eesti ja üks reisija Norra kodanik.[3] Kell 18.31[2] kukkus lennuk lähenemisel Kärdla lennujaamale Palade küla lähistel soisesse metsa ning purunes.[4] Kärdla lennujaama lennujuht arvas esialgu, et lennuk jäi maandumisraja lähedase metsatuka varju, kuid kui ta lennukiga enam ühendust ei saanud, andis ta kell 18.34 häire.[2]

Õnnetuses sai silmapilkselt surma üks ning vigastada 14 inimest. Üheksa kannatanut toimetati Kärdla haiglasse ning piirivalve kopterid tõid viis kannatanut Tallinna haiglatesse.[5] Nädal pärast õnnetust suri Tallinna Lastehaiglas õnnetuses raskelt vigastada saanud laps.[6]

Õnnetuse uurimineRedigeeri

Õnnetust asus uurima valitsuskomisjon, kuhu kuulusid spetsialistid Lennuametist, Lennuliiklusteenindusest ja teede- ja sideministeeriumist. Esialgne uurimisversioon oli, et õnnetuse põhjustas tiibade ja lennutüüride jäätumine.[3] Veebruaris 2002 avaldatud aruande kohaselt põhjustas õnnetuse lennuki kapten, kes otsustas lennuki maandada kiirustades ja protseduurireegleid rikkudes.[7]

Riigiprokuratuur esitas 2002. aastal lennuki kaptenile süüdistuse õhutranspordi ohutu liiklemise ja käitluseeskirja rikkumises, millega kaasnesid rasked tagajärjed. 2011. aastal lõpetas kohus kohtuasja oportuniteediga ning kedagi süüdi ei mõistetud.[8]

ViitedRedigeeri

  1. Helen Mihelson. "SUUR LUGU | TRAGÖÖDIA, MIS VAPUSTAS EESTIT! Hiiumaa lennuõnnetus: 10 ränka viga, mis viisid katastroofini". Õhtuleht, 20. detsember 2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Lennuõnnetuse uurimise aruanne". Ohutusjuurdluskeskus. Vaadatud 21. detsember 2020.
  3. 3,0 3,1 "Tallinn-Kärdla lennuk kukkus Hiiumaal alla". Eesti Päevaleht. Vaadatud 21. detsember 2020.
  4. "Täna ajaloos 23.11: lennuõnnetus Hiiumaal nõudis 2 inimelu". Postimees Heureka. Vaadatud 21. detsember 2020.
  5. "Hiiumaal kukkus lennuk alla, üks inimene sai surma ja 14 vigastada". Virumaa Nädalaleht. Vaadatud 21. detsember 2020.
  6. "Hiiumaa lennukis olnud poiss suri haiglas". Postimees. Vaadatud 21. detsember 2020.
  7. "Hiiumaa lennuõnnetuse põhjustas hirm jäätumise ees". Äripäev. Vaadatud 21. detsember 2020.
  8. "Hiiumaa lennuõnnetus kellelegi kriminaalkaristust kaasa ei toonud". Postimees. Vaadatud 21. detsember 2020.