See artikkel räägib saarest; koha kohta New Jersey osariigis vaata artiklit Newfoundland (New Jersey).

Newfoundland on saar Põhja-Ameerika ranniku lähedal Atlandi ookeanis. Kuulub Kanadale ja on osa Newfoundlandi ja Labradori provintsist.

Idas, kirdes ja lõunas külgneb ookeani avaosaga, edelas Caboti väinaga, läänes Saint Lawrence'i lahega ja loodes Belle Isle'i väinaga. Saare pindala on 111 390 km². Saarel on madalaid mägesid, kõrgusega kuni 814 meetrit. Rannikul on palju lahtesid ja poolsaari.

Newfoundland on pindalalt maailma 16. ja Kanada 3. saar.

2006. aasta rahvaloenduse järgi elas saarel 479 105 inimest.

Saare suurim asula on Saint John's.

Koloniaalajalugu muuda

5. augustil 1583 võttis Humphrey Gilbert Newfoundlandi Inglismaa kuningriigi valdusse esimese ülemerekolooniana. Ent asulaid hakati sinna rajama alles 1610. aastal, kui saarele moodustati esimene asundus (ja lähiaastatel veel mitu). Erinevalt tavalistest kroonikolooniatest olid Newfoundlandil, mille kuberner omas kogu koloonia maad. Valduskolooniad võisid tegutseda aktsiaseltsi põhimõttel ja nende põhiline eesmärk oli omanikele kasumi teenimine. Nõnda sarnanesid nad Inglismaa maamõisatega. Aastatel 1610–1728 oli saarel rida omanikkubernere, kellest osa elus saarel ei käinud. Selgus, et kirja teel võis juhtida küll teises Inglismaa otsas olevaid mõisu, ent mitte üle ookeani olevaid valdusi, ja see pärssis saare arengut. Osa kolooniaid müüdi riigile, osa läks pankrotti. Lõpuks moodustati nende asemele nii-öelda harilik, kroonikoloonia. 1655. aastal rajasid oma asulad saarele ka prantslased. Kasutades inglise kolooniate nõrkust, kontrollisid nad peatselt enamikku saarest. Nende keskuseks oli Pleasance, tänapäeval Placentia. Kuningas Williami sõda ajal 16891697 vallutasid prantslased peaaegu kogu saare, ent Ryswicki rahuga taastati Ameerikas status quo. Järgnenud Kuninganna Anne'i sõda 17021713 said prantslased lüüa ja vastavalt Utrechti rahule pidid Newfoundlandilt lahkuma.