Ava peamenüü
Kehra Gümnaasiumi fassaad enne 2012. aastat

Kehra Gümnaasium on üldhariduskool Harju maakonnas Anija vallas Kehras

Kooli ajalugu ulatub aastasse 1850, mil loodi Kehra vallakool[1]. Hiljem on kool kandnud nimesid Kehra Algkool (aastast 1920), Kehra Mittetäielik Keskkool (aastast 1944), Kehra Keskkool (aastast 1946)[1]. 2007. a muudeti kooli nimi Kehra Gümnaasiumiks.

AjaluguRedigeeri

1850–1918 Kehra külakool ja vallakoolRedigeeri

1850 ehitati Kehra külasse jõe äärde koolimaja. Koolitöö algas mõni päev enne mardipäeva.

Esimene õpetaja oli Jakob Jäger.

Õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja rehkendamist.

Kooli pidas üleval mõisahärra.

1918–1940 Kehra algkoolRedigeeri

1. novembrist 1919 paiknes Kehra 4-klassiline algkool riigimõisalt renditud 1914.a. ehitatud mansardkorrusega puumajas, mis seisis raudteeülesõidust paremat kätt Anija tee ääres. Hoone hävis sõja ajal.

Õpetati emakeelt, kodulugu, matemaatikat, looduslugu, maateadust, ajalugu, saksa keelt, joonistamist, laulmist, käsitööd ja võimlemist.

1928/1929. õppeaastal sai kool 6-klassiliseks algkooliks.

Kooli pidaja oli Anija vald.

1938. aasta 11. septembril hakati arhitekt Erich Jacoby projekti järgi mõisapargi äärde uue koolimaja ehitamist.

Uus koolimaja õnnistati sisse 8. oktoobril 1939. See valge maja oli tol ajal suurim ja moodsaim maakoolimaja Harjumaal.[viide?]

Õpilasorganisatsioonidest tegutsesid Eesti Noorte Punane Rist, Lootusliit, noorkotkaste ja kodutütarde rühmad.

1940–1944 Kehra 6-klassiline algkool ja üldhariduslik täiendkoolRedigeeri

Kooli tüüp oli mittetäielik keskkool, avatud oli 7 klassi.

Sõja ajal kasutati koolimaja ka mobiliseeritute väljaõppe laagrina.

Koolimajas elas kirjanik Richard Roht, kelle abikaasa oli õpetaja.

1944–1946 Kehra mittetäielik keskkoolRedigeeri

Kooli oli 7-klassiline.

Uued õppeained olid vene keel, konstitutsioon, sõjaline õpetus.

Eesti-aegsete noorsooühenduste tegevus oli lõpetatud, loodud oli pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid.

Kool kuulus riigile.

1946–2007 Kehra KeskkoolRedigeeri

  • 1946 – kool alustas tööd keskkoolina. Kooli juures avati ka vene õppekeelega klassid. Kool töötas sellest alates kahes vahetuses.
  • 1946 – muudeti kaks ruumi koolimajas internaadiks. Hiljem koliti internaat Kehra külasse Pirgule, sealt omakorda Raja tänavale.
  • Koolis tegutses rahvatantsurühm õpetaja Helmi Hindrikuse juhtimisel.
  • 1950 – lõpetas Kehra keskkooli 1. lend, 14 õpilasega. Klassijuhataja oli Alfred Grents.
  • 1950 – tegutsesid koolis naiskoor ja meeskoor Johannes Luo eestvedamisel ja segakoor Herbert Vinbergi juhtimisel, mudilaskoor Vanda Ranne juhtimisel.
  • 1951. aasta sügisel alustati kooli staadioni ja lasketiiru rajamist koolimaja kõrvale.
  • 1957– kooli direktoriks sai 26-aastane Johannes Kork, kes hakkas võitlema uue koolimaja eest.
  • 1960 – ehitati mõisapargis välja palliplatsid (käsipall, korvpall, tennis). Talvel oli seal liuväli.
  • 1961. aasta 8. novembril kolis kool uude 4-korruselisse koolimajja, kus lisaks ilusatele heledatele klassiruumidele olid kabinetid: bioloogia, keemia, füüsika, muusika, poistele puidu- ja metallitööklass, tütarlastele käsitööklass ning õppeköök. Kooli võimla oli sel ajal ainuke täismõõtmes võimla Harjumaal. Vanasse koolimajja asus internaat. Kool töötas kakskeelsena ja kahes vahetuses.
  • 1962 – alustas koolimajas allüürnikuna tegevust Kehra Lastemuusikakool, praegune Kunstidekool.
  • 1968 – lõpetas esimene vene keskkooli lend 16 õpilasega, klassijuhataja Mall Peletskaja.
  • 1975 – valmis vana maja juurdeehitus – uus internaat ja 1. septembril alustasid algklassid õppetööd vanas koolimajas. Kool hakkas töötama ühes vahetuses.
  • 1975–1985 ehitati välja ja sisustati ainekabinetid. Õppetöö viidi koduklassidest üle aineklassidesse.
  • 1984. aasta 14. mail põles väikese koolimaja katus.
  • 1988 – likvideerusid nii pioneeri- kui ka komsomoliorganisatsioon.
  • 1988 – kooli aulas lehvis esmakordselt sinimustvalge lipp ja tähistati jõule.
  • 1991 – muudeti kool munitsipaalkooliks. Kooli pidajaks sai Kehra linnavalitsus.
  • 1998 – lõpetas tegevuse kooli internaat.
  • 1998. aasta 4. juunil külastas kooli Eesti Vabariigi president Lennart Meri.
  • 2000 – tähistas Kehra kool oma 150. aastapäeva. Selleks puhuks anti välja Kehra kooli ajalugu käsitlev juubeliraamat.
  • 2002 – alates on kooli pidaja Anija vald.
  • 2005. aasta 18. veebruaril avati pidulikult koolimaja juurdeehitus – spordihoone ehk Anija valla spordikeskus. Spordihoone ühendati koolimajaga aula eest algava galerii kaudu.
  • 2005/2006. õa ühines kool hilise keelekümbluse programmiga: vene kooli 6. klassis hakkasid õpilased osa õppeaineid omandama eesti keeles.
  • 2006 – tegutsemist alustas T.O.R.E. – noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis.

Alates 2007 Kehra GümnaasiumRedigeeri

  • 2007 – muudeti kooli nimi Kehra Gümnaasiumiks.
  • 2006/2007. õa alustati osalise varajase keelekümblusega vene kooli 1. klassis.
  • 2012 – renoveeris kooli pidaja Anija vald suure koolimaja.
  • 2012/2013. õa liituti varase täiskeelekümblusprogrammiga. Keelekümblusklassis toimub õppetöö eesti keeles.
  • 2016/2017. õa täiendati gümnaasiumi õppekava valikainetega. 2016. aasta oli valikus 29 valikainet.
  • 2018. aasta kevadel avati algklasside maja hoovis linnulaulu kooliõu.
  • 2018. aasta 8. novembril eksponeeriti taas algklasside majas Viktor Turpi restaureeritud maal "Kalevi tulek" (kingitud koolile autorilt 1939).

KoolijuhidRedigeeri

  • 1850–1853 Jakob Jäger
  • 1853–1861 Hans Piimson
  • 1862–1865 Karl Auder
  • 1865–1877 Hindrek Schönberg
  • 1877–1885 Karl-Gustav Nahkur
  • 1885–1887 Tõnis Bottcer
  • 1887–1892 Johannes Kirchbaum
  • 1892–1894 Carl-Gustav Johanson
  • 1894–1899 Jakob Tannanthal
  • 1899–1904 Anton Tomberg
  • 1904–1913 Gustav Vilberg (Vilbaste)
  • 1913–1914 Hans Männik
  • 1914–1921 Alfred Liigmann
  • 1921–1922 Ida Smidt
  • 1922–1935 Maria Ehrenbusch
  • 1935–1942 Leopold Matt
  • 1942–1944 Harri Jürima
  • 1944–1947 Julius Osvet
  • 1947–1947 Julius Meimann
  • 1947–1957 Abram Repponen
  • 1957–1975 Johannes Kork
  • 1975–1994 Harri Ellart
  • 1994–2002 Olav Eensalu
  • 2002–2003 Anne Tammaru (direktori kt)
  • 2003–2012 Urve Rannaääre
  • 2012–2015 Ivo Tupits
  • 2015–… Kaido Kreintaal

SümboolikaRedigeeri

Kooli märgi autor on kunstiõpetaja Otti Pille, kes töötas koolis aastatel 1953–1971. Kunagine koolimärk on praeguse logo ja lipu kavandi aluseks. 2011. aastal muudeti autori loal kavandeid praegusele nimele vastavaks. Uue lipu kinkis koolile Kehra kooli vilistlaste ühendus.

Kehra koolis käinud silmapaistvad inimesiRedigeeri

  • Gennadi Vainikko, matemaatik ja akadeemik, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, lõpetas Kehra Keskkooli 1956 kuldmedaliga.
  • Rein Loik, riigi- ja omavalitsustegelane, endine haridusminister, lõpetas Kehra Keskkooli 1968.
  • Marja Kallasmaa, keeleteadlane, filosoofiadoktor, lõpetas Kehra Keskkooli 1968.
  • Silvi Vrait, laulja, pedagoog, lõpetas Kehra Keskkooli 1969.
  • Jevgeni Nurmla, mälumängur, lõpetas Kehra Keskkooli 1977.
  • Jüri Lepp, teenekas käsipallitreener, lõpetas Kehra Keskkooli 1977.
  • Laine Mägi, näitleja, käis Kehras algkoolis.
  • Terje Pennie-Kolberg, näitleja, lõpetas Kehra Keskkooli 1978.
  • Kare Kauks, laulja, pedagoog, lõpetas Kehra keskkooli 1979.
  • Valdo Praust, küberneetik, mõisate uurija, jalgrattamuuseumi asutaja, lõpetas Kehra Keskkooli 1988.
  • Ingomar Vihmar, näitleja, lavastaja, teatrijuht, lõpetas Kehra Keskkooli 1988.
  • Eva Koldits, lavastaja ja näitlaja, lõpetas Kehra Keskkooli 1995.
  • Karmen Pedaru, modell, lõpetas Kehra Gümnaasiumi 2008.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 M. Kaasik, 2001. Eesti koolid 2000. Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 17

VälislingidRedigeeri