Kehra lahingu mälestussammas
Keha lahingu mälestussammas on püstitatud Kehra lahingus hukkunute mälestuseks. Mälestussammas asub Harju maakonnas Anija vallas Vikipalu külas Arudevahe talu krundil 80 meetrit raudteest.
1933. aasta märtsis avaldas Vabaduse Risti Vendade Ühenduse volinike koosolekul kindral Johan Laidoner: „Ei ole veel ära märgitud sündmust, kus pärast minu käsku „Jääda seisma!” toimus esimene soomusrongi rünnak. Oleks soovitav, et ka see leiaks äramärkimist.”
Kehra mälestusmärgi kavandite võistluse võitis arhitekt Karl Lüüsi kavand, mälestussamba bareljeefi valmistamine usaldati kujur Ernst Jõesaarele.
Mälestussamba kirjeldus:
„Mälestusmärk on mõeldud jämedalt raiutud punasest kodumaa graniidist 1,2 m kõrgusele täiendile. Mälestusmärk toetub kolmele alumisele baasisele, millede vahel asub samast kivist tahvel vastava tekstiga. Selle tähed on reljeefselt pääle raiutud ja lihvitud. Kolme alumise baasisele toetuvad kuus kiviplokki; ühel neil asetsev reljefne sõduri pääkujutus ja ülalnimetatud tahvel kujutaks sümboolselt suurt mõõka, mis väljendaks möödaminejaile Kehra lahinguvälja mälestust, võidu- ja murrangulahingut. Mälestusmärgi kujundamisel on arvestatud selle asukoha ja ümbrusega, eriti raudteelt vaadatuna.”“
Mälestussammas taheti pidulikult avada 23. juunil 1940, kuid kuna enne toimus 1940. aasta juunipööre, siis jäigi mälestusmärk ametlikult avamata.
Ühe versiooni järgi hävitati sammas juba 1940. aastal.[1]
Levinuma versiooni järgi jäi sammas esialgu alles, sellelt raiuti välja üksnes tekst ning asemele kirjutati 21 lahingus langenud punaväelase nimed. Mälestussammas õhiti ikkagi 1944. aastal.[2]
Samba taastamine
muuda
1997. aasta sügisel võeti nõuks taastada Anija valla viimane Vabadussõja murdelahingute mälestusmärk Eesti Vabariigi 80. aastapäevaks 1998. aasta veebruaris.[2]
23. juunil 2000 avati samba asukohas mälestuskivi, mis pandi kokku samba originaaltükkidest ja millel oli sama tekst, mis oli avamata jäänud sambal.[2]
2015. aastal avati raudteepeatuse kõrval teabetahvel Kehra lahingust.[3]
2018. aastal alustati uue graniitsamba valmistamist, mis on algse samba koopia. 6,5-meetrine mälestusmärk avati 6. jaanuaril 2019 president Kersti Kaljulaidi osavõtul.
Viited
muuda