Tallinna tänav (Kuressaare)

Tallinna tänav on tänav Kuressaares Kesklinna, Ida-Niidu, Smuuli ja Suuremõisa linnaosas.

Kaart

Tänav on osa Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maanteest, mis jääb Kuressaare linna piiresse.

Tänaval asuvad Kuressaare raekoda, Kuressaare kultuurikeskus ja kaubamaja Ferrum.

Raekoja vastas linna keskväljakul vana turuplatsi ääres asub Kuressaare vaekoda. Vaekoja hoones asus 17. sajandil turul müüdavate kaupade kaal, mille järgi hoone on saanudki oma nime: Vaekoda ehk Kaalukoda. 1803. aastast oli see linna vahtkonna asupaik ja aastatel 1856–1912 Kuressaare postijaama hoone.

Enne Eesti iseseisvumist kandis tänav Kubermangu tänava nime, 1934. aastal sai Kubermangu tänav Tallinna tänava nime.^[1]

Hoonestus

Aadressil Tallinna tänav 1 on 1880. aastail püstitatud pseudogooti stiilis aadlielamu (nahavabrikant Reinhold Wildenbergi maja^[2]), kus enne teist maailmasõda asus Kuressaare Linnavalitsus. 1920. aastate alguses omandas hoone Aleksander Lepik, kaupmees ja Kuressaare linnapea.^[3] Eesti NSV ajal oli hoones ETKVL-i kontor ja üks linna suuremaid toidupoode Edu.

Kuressaare vaekoda, Tallinna tänav 3

Kuressaare pritsumaja, Tallinna tänav 4

Kuressaare turuhoone, Tallinna tänav 5

Kuressaare linnavalitsus, Tallinna tänav 10

Kuressaare Laurentiuse kirik, Tallinna tänav 13

Tallinna tänav 19

Aadressil Tallinna tänav 3 asub endise Kuressaare vaekoja hoone.
Aadressil Tallinna tänav 4 asub endine tuletõrjedepoo. 1911. aastal valminud Kuressaare tuletõrjemaja, maja küljele trepikoda ja kivist torn voolikute kuivatamiseks valmis 1958. aastal. Kuressaare vabatahtliku tuletõrje kivist pritsikuur ehitati 1870. aasta paiku, 1882. aastal täiendati seda puust kellatorniga. Tuletõrjeühingu algataja ja seltsi esimene esimees oli Jean Baptiste Holzmayer. Praeguse kuju sai tuletõrjedepoo hoone põhjaliku ümberehituse tulemusena 1911. aastal, arhitekt Otto Friedrich Theodor von Mölleri juhendamisel.^[4] Tänapäeval Pritsumaja Grill & Bar
Aadressil Tallinna tänav 5 asuv hoone on viimased aastakümned olnud kasutusel Kuressaare turuhoonena. Kubermanguhoone hoovil paiknenud kantseleihoone kuulub tõenäoliselt Kuressaare vanimate kivimajade hulka. Arvatavalt 17. sajandi lõpul valminud hoones tehti aastatel 1748–1759 suuri ümberehitustöid, mille käigus ehitati hoonet suuremaks, seal asusid asutused: kroonumõisate majandamist korraldav ökonoomiakantselei, rentei (maksuamet) ja keiserlik maakohus. 19. sajandi algul oli hoones sõjaorbude varjupaik ja hiljem oli nagu kubermanguhoonegi linna vahtkonna käsutuses, millest tuleneb hoone rahvapärane nimetus, kadettide kool.^[5] Enne teist maailmasõda asus hoones Kuressaare Rinnalaste ja Emade Kodu. Ehitis rekonstrueeriti 1980. aastatel turuhooneks (arhitekt Lilian Hansar)
Aadressil Tallinna tänav 6 asub Saare Maakonna Keskraamatukogu hoone.
Aadressil Tallinna tänav 8 asub Ferrumi Kaubamaja. Kinnistul asus algselt Mullutu koda, mille omanik oli 1918. aastal Ernst Heinrichsen.^[6] Mullutu koda hüüti ka Abruka kojaks, Mullutu koda hävines sõjas.
Aadressil Tallinna tänav 9, algne kubermanguhoone. Nn kubermangumaja^[7] ehitati 18. sajandi keskel seal asunud vana kivihoone vundamendile, mis pärines 17. sajandist. Puithoone ehitati asekuberneri residentsiks. 19. sajandi keskel kasutati hoonet sõjaväe majutuskohana ja 1889. aastast Kuressaare posti-telegraafi kontorina.^[8] 1920.–1930. aastatel oli hoones mitmesugused poed ja väiksemad töökojad.^[9]
Aadressil Tallinna tänav 10, endine Paadla koda, 1918. aastal oli hoone omanikuks Mathilde von Buxhoeveden.^[10] Hoones tegutsesid aastatel 1929–1937 Kaitseliidu Saaremaa malev koos Naiskodukaitse ja noorkotkastega. Eesti NSV ajal asus hoones Kingissepa pioneeride maja ja EKP Kingissepa Rajoonikomitee ning hiljem Kuressaare Linnavalitsus.^[11]
Aadressil Tallinna tänav 11 asub endine Pädaste koda^[12], mille ehitas 1797. aastal Saaremaa maanõunik Matthias Christoph von Buxhoeveden (1754–1814). 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses oli hoone omanik Mõntu ja Triigi mõisnik Karl Hans von Rehekampff.^[13] 19. sajandil tegutses majas aadliklubi Ressource kuni 1912. aastani, mil Saaremaa rüütelkond kolis Kuressaare linnusesse ja klubi kolis rüütelkonna senistesse ruumidesse Lossi tänav 1. 1913. aastal avati hoones Riia Kommertspanga osakond, panga direktoriks sai Axel von Rehekampff, kes oli ühtlasi ka Kuressaare linnapea. 1918. aastal kolis hoonesse Kaitseliidu Saaremaa malev ja seejärel postkontor. Hoones asus postkontor üle 50 aasta, kuni uue postkontorihoone valmimiseni kõrvalkinnistul Torni tänaval. Pärast seda paigutati sinna Hoiukassa ja kuni 1996. aastani tegutses seal AS Hoiupank.
Aadressil Tallinna tänav 12 enne teist maailmasõda trükikoda Saarlane.
Aadressil Tallinna tänav 13 asub 1620.–1630. aastatel ehitatud Kuressaare Laurentiuse kirik
Aadressil Tallinna tänav 14 asub 1968. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu.
Aadressil Tallinna tänav 15 on endine Kuivastu koda, mille omanikuks oli 1918. aastal Axel Buxhoeveden.^[14] Kinnistu kuulus ajalooliselt Kuivastu Buxhoevedenite perekonnale, neile kuulusid Kuivastu, Võlla, Pädaste ja Võhksa mõis. Hoones elasid Saaremaa maanõunik, Kuressaare Linnavolikogu liige, vannutatud advokaat Matthias von Stackelberg (1868–1945) ja kauaaegne Saaremaa maamarssal Oskar Arkadius Otto von Ekesparre (1839–1925).^[15] Eesti NSV ajal oli hoone NSV Liidu relvajõudude käsutuses, sideväe kasarm. Tänapäeval tegutseb hoones hotell Grand Rose Spa Hotel. 2007. aastal valmis Komandandi tänava poolsel küljel hoonel juurdeehitis spaa ja hotellitubadega.
Aadressil Tallinna tänav 16 asub Kuressaare Kuursaali restoran Ku-Kuu.
Aadressil Tallinna tänav 17 asub 1957. aastal ehitatud kolmekorruseline korterelamu.
Aadressil Tallinna tänav 18 asub aastatel 1966–1970 ehitatud veetorn-elamu, linna kõrgeim elamu (9 korrust). Arhitektid Mart Port ja Hugo Sepman.^[16]
Aadressil Tallinna tänav 19 asub algne Kuressaare kohtuhoone, ehitismälestis nr 20875.^[17] Kohtuhoone projekteeriti 1786. aastal ja ehitati aastatel 1789–1790 Johann Friedrich von Oettingeri, endise Riia insenerikomando ülema juhtimisel. Majas asusid kohus, vangla, rentei ja Saaremaa politseivalitsus, 1895. aastal ehitati esimene korrus osaliselt vanglaks ning hiljem asusid hoones Saaremaa politseivalitsus ja pank. Teise maailmasõda ajal sai hoone kahjustada, säilis fassaad. 1945. aastast Kuressaares asunud Saksa sõjavangid taastasid endise politseimaja NSV Liidu piirivalve Kingissepa 11. piirivalvesalga staabihooneks. Pärast Eesti taasiseseisvumist kuulus hoone Eesti Piirivalvele, seejärel on hoone TTÜ Kuressaare Kolledži õppehoone. Tallinna 19 krundil paikneb kolm hoonet: Tallinna 19, Tallinna 19/1 – katsebasseini ja laborite hoone, mis on klaasfuajeega ühendatud Tallinna 19/2 aadressi kandva vana hoovimajaga ja Tallinna 19/2 – klassitsistlik õuemaja, mis on klaasgaleriide abil ühendatud Tallinna 19/1 ja Tallinna 19 õppehoonetega.
Aadressil Tallinna tänav 19a asub Kuressaare postkontori hoone.

Kuressaare Teatri hoone Kuressaares aadressil Tallinna 20

Aadressil Tallinna tänav 20 asuv Uus Meedla koja hoone ehitati 1862. aastal Saaremaa rüütelkonna maanõunikule Balthasar von Pollile. Järgmisel aastal ostis selle suvilaks Peterburis elanud salanõunik Ivan Mierzeyevski ja pärast tema surma müüsid pärijad maja 1911. aastal Kuressaare Eesti Seltsile. KES koondas uude asupaika ka KES-i teatritegevuse, 1914. aastaks tehti majale 3500 rubla maksnud juurdeehitis (laiendati saali ja ehitati näitelava). 1916–1918 majutati hoonesse algul Vene, hiljem Saksa sõjaväelasi, mitmes ruumis oli ajutine vangla. 1917–1918 tegutses hoones Saare maakonnanõukogu, 1918. aastal sügisel saksa keskkool ja seejärel Saare maavalitsus. 1919. aasta lõpus tegutsesid hoones lisaks laulu-, muusika-, näitekunsti, spordi- ja teistele huviringidele ka KES-i haridusosakonna raamatukogu ja lugemislaud, 1921. aastal rentis KES Saare maavalitsuselt kõrvalasuva endise aadlipreilide varjupaiga (Stifti) Kubermangu tänav 5 hoone aia ja liitis selle enda omaga – sellega loodi uus suveaed. KES likvideeriti 1940. aastal, kutseline teater tegutses kuni 1951. aastani, pärast seda oli hoone ruumides Kuressaare kultuurimaja ja Nõukogude armee ohvitseride klubi. 1990. aastatel maja restaureeriti, nüüd asub hoones Kuressaare Linnateater.^[18]
Aadressil Tallinna tänav 21 asub endine Triigi koda, 1918. aastal kuulus maja Kuressaare linnapea Karl Axel Erwin von Rehekampffile.
Aadressil Tallinna tänav 22 asuv hoone on endine Kõljala koda, mille omanik oli 1918. aastal Margarethe von Buxhoeveden (1885–1962). Eesti NSV ajal Kingissepa rajooni RSN TK SAO hoone. Tänapäeval Saaremaa Keskkonnateenistuse hoone.
Aadressil Tallinna tänav 25 asuv hoone on näide 18. sajandi teise poole puitarhitektuurist. Algselt elamuks ehitatud hoonet kasutati 18. sajandil Kuressaare postijaamana ja 19. sajandil postkontorina.
Aadressil Tallinna tänav 51 asub 1959. aastal ehitatud kahekorruseline korterelamu.
Aadressil Tallinna tänav 63B asub Mönus Villem Pubi hoone.
Aadressil Tallinna tänav 64 asuvad Kumalase Kooli ja Kuressaare 6. Lasteaia hooned.
Aadressil Tallinna tänav 67 asub Selver Kuressaare hoone.
Aadressil Tallinna tänav 88, mis jääb Kudjape alevikku, asub Auriga keskus.