Pirita linnaosa

linnaosa Tallinnas

Pirita linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Pirita linnaosa


Pindala: 18,7 km² (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 18 012 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 961,7 in/km²
Keskus: Pirita asum
Kaart

Seisuga 1. jaanuar 2017 oli linnaosas registreeritud 18 353 alalist elanikku. Elanike arvult on Pirita Tallinna väikseim linnaosa. Linnaosa keskuseks on Pirita asum.

Territoorium muuda

Pirita linnaosa territooriumi pindala on 18,73 km², mis moodustab pealinna pindalast 11,8%. Pirita linnaosa paikneb Tallinna kirdeosas. Põhja ja ida poolt piiravad seda Viimsi vald, lõunast Lasnamäe ja Kesklinna linnaosa ning läänest Tallinna lahe veeala, idast Maardu linna ning kagu poolt Jõelähtme valla maad. Pirita linnaosa peamine ühendustee Tallinna kesklinna ja läänekaares paiknevate linnaosadega on kahe eraldatud liiklussuunaga Pirita tee. Lasnamäe linnaosaga on ühendus Pärnamäe tee ning Narva maantee kaudu, Kose tee, Vabaõhukooli tee ja Kelluka tee kaudu, jalakäijatele ka Purde tänava kaudu. Läbi Pirita linnaosa kulgeb transiitliiklus Tallinna teistest osadest Viimsi valda, peamiselt mööda Pirita-Merivälja ning Ranna teed. Teine ühendus Viimsi vallaga on Pärnamäe tee ja Randvere tee kaudu. Pirita linnaosa ühendavad Maardu linnaga Muuga tee ja Vana-Narva maantee.

Asumid muuda

 
Pirita asumid

Pirita linnaosa on jaotatud 9 asumiks:

 
Merivälja tee

Rahvastik muuda

Pirita linnaosas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2017 seisuga 18 353 elanikku, neist 8690 meest ja 9663 naist.

Pirita linnaosa rahvastik moodustab 4% Tallinna linna elanike arvust. Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Pirita linnaosa elanikest eestlasi 79,0%, venelasi 15,8%, ukrainlasi 1,5%, valgevenelasi 0,7%, soomlasi 0,7%, juute 0,5%, tatarlasi 0,1% ja teistest rahvustest inimesi 1,7%.[3]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Pirita linnaosas 16 165 elanikku, neist eestlasi 12 667 (78,36%), venelasi 2732, ukrainlasi 203 ja soomlasi 103.[4] Eesti kodanikke oli 15 075 (93,3%), Venemaa kodanikke 429 (2,65%), muu riigi kodanikke 297 (1,84%) ja määramata kodakondsusega 363 inimest (2,25%). Mehi oli 7666 (47,4%) ja naisi 8499 (52,6%). Eesti keel oli emakeeleks 12 420 inimesel, vene keel 3378 inimesel ja muu keel 342 inimesel.[5]

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[6]
2003 9384
2004 10 388
2005 11 299
2006 12 277
2007 13 235
2008 14 039
2009 14 595
2010 15 135
2011 15 567
2012 16 636
2013 17 019
2014 17 373
2015 17 694
2016 18 107
2017 18 353
2020 18 997

Arhitektuurimälestised muuda

Pirita linnaosas on mitmeid kunstimälestisi, sh skulptuure, nagu "Aadama ja Eeva" skulptuur aadressil Kloostrimetsa 52. Ajaloomälestiste hulka kuuluvad nii Pirita kloostri varemed kui ka Pirita kalmistu.[7]

Pirita linnaosavanemad läbi aegade muuda

Valitsemisaeg Linnaosavanem
1993. veebr – nov Tõnis Müller
1993. nov – 1996. nov Kalle Sepp
1996. dets – 1998. okt Monika Salu
1998. nov – 1999. veeb Juhan Hindov
1999. märts – okt Taimar Org
1999. dets – 2004. okt Ülle Rajasalu
2004.nov – 2005. apr Triinu Rajasalu
2005. apr – 2007. mai Enno Tamm
2007. mai – 2013. dets Tiit Terik
2013. dets – 2017. nov Tõnis Mölder
2017. nov – 2019. mai Alina Tubli
2019. mai – 2022. juuni Tõnis Liinat
2022. juuli – Kaido Saarniit

Hariduselu muuda

Pirital asub neli riikliku lasteada: Merivälja Lasteaaed, Tallinna Padriku Lasteaed, Pirita Lasteaed ning Pirita Kose Lasteaed. Põhikoolid Pirita linnaosas on Merivälja kool ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool. Gümnaasiumina on esindatud Pirita Majandusgümnaasium, mis asub Metsavahi tee 19 aadressil.

Ajalugu muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda