Kose (Tallinn)

Kose (kõnekeeles ka Pirita-Kose) on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum piirneb Kloostrimetsa, Iru, Kuristiku, Maarjamäe ja Priisle asumiga. Kose asumi pindala on 3,46 km².

Kose
Kose asum Tallinna ja Pirita linnaosa raamis
Pindala: 3,46 km²
Elanikke: 3337 (01.01.2017)
Koordinaadid: 59° 28′ N, 24° 52′ E
Kose asumi kaart

Kose asum nimetati Kose suvemõisa järgi, mis omakorda on nime saanud Pirita jõe käärus asunud kose järgi.

Kose elamupiirkond on valdavalt välja kujunenud elurajoonina, mida säilitatakse ja arendatakse edasi põhiliselt pere- ja väikeelamute alana.

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2018	3400
2017	3337
2016	3324
2015	3348
2014	3351
2013	3330
2012	3298
2011	3264

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastasi oli 10–19%. Eestlasi oli asumi elanikest 50–79%.

Kose asumi tänavad

Asumis esineb niidutaimedega seotud tänavanimesid, näiteks Helmiku tee (ja Helmiku põik), Hunditubaka tee, Jaanilille tee jm. Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli järgi on nime saanud Vabaõhukooli tee ja Rahvakooli tee. Asumis on veel Abaja tänav, Abaja põik, Haljas tee, Hiie tänav, Hiie põik, Jaaniku tänav, Jõekalda tänav, Jääraku tee, Jääraku põik, Kallaste tänav, Karukella tee, Kase tänav, Kaunis tänav, Kelluka tee, Koldrohu tee, Kose tee, Kose põik, Kosemetsa tänav, Kullese tänav, Kurereha tee, Kuukressi tee, Kärestiku tänav, Lõosilma tee, Lükati tee, Mailase tee, Mesika tee, Mesika põik, Metsakooli tee, Metsakooli põik, Niidu tee, Nurmiku tee, Nurmiku põik, Osja tee, Paisu tänav, Pajulille tee, Puhkekodu tee, Pune tee, Purde tänav, Pääsusilma tee, Raudosja tee, Rummu tee, Ernst Särgava allee, Tupsi tee, Vahulille tee, Varsaallika tänav, Veeriku tee ja Vesiveski tänav.

Haridus ja kultuur

Kosel asub Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool, mis avati 1938. aastal. Kool asutati Konstantin Pätsi initsiatiivil.

Kose-Lükati vabaõhukooli sissepääs, 2008

Loodus

Kose asumit läbivad Pirita jõgi ja Varsaallika oja. Asum jääb Pirita jõeoru maastikukaitsealale ning selle territooriumil kasvab Kose mets.

Ajalugu

Asumi vanim asustus on Lükati küla või hajatalu (Kreyenberg), mida on seostatud Väo veskiga. Lükati (Luckade) nime mainiti 15. sajandi esimese poole kirjalikes allikates kohanimena. Keskaegne Varsaallika talu, kus kasvatati linna tööhoovi hobuste varssasid, on samuti vana asustus. Varsaallika talu kuulus Väo mõisale ning on tõenäoliselt vahepeal asukohta vahetanud, sest eri Rootsi-aegsetel plaanidel on talu asukoht erinev. Mõlema talu nimed on jäädvustatud Kose allasumitena ja ka tänavanimedes.

1784. aastal eraldati Varsaallika talust suurem maalapp, millele rajas Hermann Johann Clayhills Carlshofi suvemõisa. 1790. aastal rajas Joachim Cristian Koch Kose suvemõisa, mille territooriumile liideti viis aastat hiljem juurde suurem maa-ala Pirita jõe kaldal. Koch rajas kõrgele kaldaalale metsapargi.

Kose suvemõisast hakati alates 1875. aastast eraldama suvilakrunte, kuhu mitmed baltisakslased rajasid oma villad (nt Annenhofi, Marienwaldi, Tannenrode villa). Seda piirkonda hakati hiljem kutsuma Vana-Koseks.

Uus-Kose või Kose-Kallaste on rajatud enne I maailmasõda. 1912. aastal eraldati Väo mõisast maa-ala, mis jagati osadeks ning anti rendile. Kose-Kallastes (hilisem Varsaallika allasum) kujunes välja Kose-Kallaste Ühing, mis tegeles ehitus- ja heakorrastustööde korraldamisega. Kose-Kallaste krundiomanike seas oli selliseid nimekaid Eesti seltskonnategelasi nagu Konstantin Päts, Ernst Peterson-Särgava, Johannes Tabur jm.

Carlshofi suvemõisa ostis 1922. aastal kolonel Juhan Tõrvand, kes hiljem tükeldas suvemõisa maa-alad ning müüs kõik maha, sealhulgas ka vana suvemõisa krundi. Tõrvand rajas jõekaldale Ilumäe villa.

Aastatel 1933–1937 tegutses Kose asumi Raku talus hõberebasekasvandus, mis viidi 1937. aastal uude asukohta Viljandi maanteel. Sinna tekkis uus asula, mis hakkas samuti Raku nime kandma.