Tallinna Üksik-Päästekompanii

Tallinna Üksik-Päästekompanii oli Eesti Päästeameti sõjaväestatud valitsusasutus Siseministeeriumi valitsemisalas, mis tegutses ajavahemikul 1996–2005.

Tallinna Üksik-Päästekompanii
Tegev	1996–2005
Riik	Eesti Vabariik
Kuuluvus	Põhja- ja Lääne-Eesti päästeregioon (Harju, Järva, Rapla, Lääne, Pärnu, Saare ja Hiiu maakond)
Ülesanne	tegevusvaldkonnad: demineerimis-, tulekustutus- ja päästetööde tegemine.
Suurus	kompanii
Osa	Päästeameti sõjaväestatud päästeüksuste osakond
Garnison/staap	Harju maakond Kose vald Vardja küla
Tähtpäevad	10. märts

Tallinna Üksik-Päästekompanii moodustati sõjaväestatud päästeüksuste ümberkorraldamise käigus 1996. aastal Tallinna Pääste- ja Juhtimiskompaniist, mis loodi 10. märtsil 1992. aastal,

Tallinna Pääste- ja Juhtimiskompanii tegutses Harjumaal Kose vallas Vardjal, kus asusid kompanii: kasarm, õppe- ja sööklahoone, staabihoone, pääsla, 3 garaažihoonet, sigala ja laohooned, tankla, kaitstud juhtimiskeskus, juurviljahoidla, määrdeainete hoidla, betoonist piirdeaed, kompleksalajaam, elamu. ENSV ajal asus Vardjal ENSV Tsiviilkaitse staabi sideväeosa. 1992. aasta märtsi alguses võttis päästeteenistus üle Kose lähedal Ravilas asunud tsiviilkaitse väeosa.

Päästekompanii komplekteerimisel kasutati sõdureid ja allohvitsere ajateenijatena, samuti asendusteenistuslasi ning riigiteenistujaid. Päästekompaniidesse kuulus nende tegutsemise ajal 300 vormikandjat, kellest umbes 180 olid ajateenijad.

1990. aastate algul õnnestus Eesti sõjaväelastel ja kaitseliitlastel lahkuvalt Vene armeelt üle võtta vähemalt 5–6 BTR-60, neist 1 sidesoomuk BTR-60PU. Lisaks sõjaväeotstarbelistele oli üks ümberehitatud BTR-60 kasutusel Päästeameti Tallinna Üksik-Päästekompaniis.

BTR-60

BTR-60 Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil

2. septembril 2004 Lihula kalmistult peaminister Juhan Partsi korraldusel “60 aastat Eesti kaitselahingutest” monumendi eemaldamise järel toimetati monument Tallinna Üksik-päästekompanii territooriumile ja taaspüstitati hiljem Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil.

Kompanii ülem oli: 1992–2005 kapten Kaido Kaurit.

Päästekompanii struktuuriüksused olid:

• 1) kompanii staap, mis oli kompanii ülema tööorgan kompanii tegevuse ja isikkoosseisu teenistuse korraldamisel, suunamisel ja kontrollimisel ning kompanii katkematu juhtimise tagamisel. Kompanii staap korraldas kompanii raamatupidamist ja isikkoosseisu meditsiinilist teenindamist;
• 2) siderühm, mis tagas kompanii sidevahendite töövalmiduse ja side;
• 3) päästerühm, põhiülesanne päästetööde tegemine ning kannatanute abistamine õnnetuste korral;
• 4) tuletõrje- ja päästerühm, põhiülesanne osalemine metsa- ja rabatulekahjude ning muude tulekahjude kustutamisel ning muudel tuletõrje- ja päästetöödel;
• 5) kiirgus- ja keemiakaitse rühm, põhiülesanne keemia- ja kiirgusohtudega seotud õnnetuste tagajärgede lokaliseerimine ja likvideerimine;
• 6) demineerimisrühm, põhiülesanne lõhkekehade ja -seadeldiste demineerimine;
• 7) auto- ja tehnikaremondi rühm, põhiülesanne kompanii auto- ja päästetehnika remontimine ja remondi korraldamine;
• 8) majandusrühm, kompanii majandustegevuse ja isikkoosseisu toitlustamise korraldamine.
• 9) raamatupidamine;
• 10) velskripunkt.

Päästekompanii funktsioonid olid vastavalt Tallinna Üksik-Päästekompanii põhimäärusele:

• 1) teostada lõhkekehade demineerimist;
• 2) teostada pommiähvarduste korral lõhkeseadeldiste otsinguid ja nende kahjutuks tegemist;
• 3) võtta osa lõhkekehade ja -seadeldiste plahvatuse korral sündmuskoha ülevaatusest ja annab nende kohta esialgse hinnangu;
• 4) teostada vajaduse korral pommitehnilist kontrolli;
• 5) lokaliseerida ja likvideerida loodusõnnetuste tagajärgi;
• 6) osaleda radioaktiivsete kiirgusallikate otsimises ja nende transportimises hoidlasse;
• 7) desaktiveerida radioaktiivselt saastatud ehitisi, maa-alasid ja muid objekte;
• 8) lokaliseerida ja likvideerida keemiaõnnetuste tagajärgi;
• 9) osaleda metsa- ja rabatulekahjude ning muude tulekahjude kustutamises;
• 10) osaleda loodusreostuste ja ökoloogiliste õnnetuste tagajärgede likvideerimises;
• 11) otsida ja päästa inimesi ja vara õnnetuste korral ning osutab kannatanutele meditsiinilist esmaabi;
• 12) osaleda eksinud ja kadumaläinud inimeste otsingutes maastikul;
• 13) osaleda liiklusõnnetuste tagajärgede likvideerimises ja kannatanute abistamises;
• 14) osaleda õnnetuspiirkondade valves;
• 15) abistada tervishoiu- ja veterinaarasutusi karantiini rakendamisel epideemia või epizootia korral;
• 16) teostada teenistuskoerte dressuuri lõhkekehade ja -seadeldiste avastamiseks ning eksinud ja kadumaläinud inimeste otsimiseks maastikul;
• 17) teostada julgeoleku- ja mobilisatsioonivaru hoidmist ja teenindamist;
• 18) täita muid talle seadustega, Riigikogu otsustega, Vabariigi Presidendi seadlustega, Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega, siseministri määruste ja käskkirjadega ning Päästeameti peadirektori käskkirjadega pandud ülesandeid.

Vaata ka

• päästekompanii

Välislingid

• Sõjaväestatud päästeüksuste põhimääruste kinnitamine. Tallinna Üksik-Päästekompanii põhimäärus, RTL 1998, 220, 876
• Ajateenijad on ülemuste sõnul nõrgaks jäänud, Delfi, 17.03.2004
• Päästekompaniid lähevad laiali, Delfi, 28.06.2004