Heino Parmas

Eesti arhitekt

Heino Parmas (22. märts 1930 Tallinn16. märts 2021 Tallinn) oli eesti arhitekt ja arhitektuuriteadlane.[1]

Elulugu muuda

Heino Parmas oli teenistuja poeg.[1]

Ta lõpetas 1948 Tallinna 2. Keskkooli ja 1954 TPI, 1957 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis aspirantuuri, arhitektuurikandidaat (1959, Leningradi Maali, Skulptuuri ja Arhitektuuri Instituut), väitekiri "Унификация 1-5-этажного сборного жилищного строительства из кукермитовых и силикальцитных элементов в условиях Эстонской ССР". Ta oli 1958–1963 Ehituse TUI noorem- ja vanemteadur, 1963–1968 Silikaatbetooni TUI laborijuhataja ja Tallinna Polütehnilise Instituudi vanemõpetaja, aastast 1968 Tallinna Kunstiinstituudi (EKÜ) dotsent, 1970–1987 ka arhitektuuriteaduskonna dekaan.[1]

Teadustöö muuda

Uurimisvaldkond: ehituse unifitseerimine ja tüpoloogia, arhitektuuriliste konstruktsioonide industriaalne viimistlus. Ajakirja Ehitus ja Arhitektuur ning Kunstiülikooli toimetiste toimetaja. EEI-s projekteeris eksperimentaalelamuid, pereelamuid ja suvilaid. Üle 30 teadustrükise.[1]

Teoseid muuda

  • Erineva otstarbega hoonete vastastikusest unifitseerimisest. // Ehitus ja Arhitektuur (1962) 2
  • Mullbetoonpaneelide viimistlemine. // Ehitus ja Arhitektuur (1967) 1
  • Poorbetoonist paneelide välispinna reljeefsest töötlemisest. // Ehitus ja Arhitektuur (1970) 2
  • Ühe realiseerimata projekti jälgedes. // Ehitus ja Arhitektuur (1977) 1
  • Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnast. // Ehitus ja Arhitektuur (1984) 1
  • Tüpoloogia 1. Elamud. // EKA Toimetised 1 (1992)

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.