Karbid

Karbid
	; Erinevaid karpe Ernst Haeckeli teosest "Kunstformen der Natur" (1904)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Limused Mollusca;
Klass	Karbid Bivalvia; Linnaeus, 1758

Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merikarbid.

Ehitus

Erinevalt teistest limustest on karpide pea redutseerunud.

Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas.

Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused.

Eluviis

Karbid on eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Mõned rannakarbid suudavad vastu pidada ka lühemaajalisi kuivi perioode.

Karbid on limuste seas ainulaadsed, sest nende suus puudub toitumiseks vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas vett filtreerides (on filtrijad) või putkeste abil.

Karpidele on omapärane ka elamine üksteisega kokku kinnitunult või liiva ja teiste setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid) suudavad ka ujuda.

Enamik karpe on lahksoolised.

Merelistel karpidel esineb vastsena kas trohhofoor või veeliger ehk purjukvastne.

Süstemaatika

Alamklassid

Anomalosdesmata
Cryptodonta
Heterodonta – erihambalised (hõlmab näiteks hernes- ja rändkarpe)
Paleoheterodonta (Palaeoheterodonta) (hõlmab näiteks järve- ja jõekarpe)
Palaeotaxodonta
Pteriomorphia (siia kuuluvad näiteks austrid ja rannakarbid)

Vaata ka

Eesti limused