Tugipiilar
Tugipiilar ehk tugipiit ehk kontraforss[1] on gooti arhitektuurile omane piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks (võlvikandade toetamiseks). Tavaliselt astmeliselt aheneva profiiliga tugipiilarid paiknevad reeglina seinamüüri välisküljel (harvemini ka siseküljel).
.png)
Tugipiilarid esinevad juba Bütsantsi arhitektuuris, edasi romaanikas ja gootikas; kasutatakse üksikutel juhtudel tänapäevani.
Tugipiilariteks nimetatakse ka Eesti arhitektuuris mitte leiduvaid, kuid Lääne-Euroopa gootikas kasutatud tugikaari toetavaid piilareid, mis asuvad hooneseinast eemal.
Tugipiilarite paiknemise variandid seina suhtes muuda
-
Nurka kahelt poolt toetavad tugipiilarid
-
Nurga ümber ehitatud tugipiilar
-
Diagonaalselt paiknev tugipiilar
-
Seina toetavad tugipiilarid
Pildid muuda
-
-
Tugipiilarid Milano katedraali fassaadil Itaalias
-
Daniel-Johnsoni tammi toetavad tugipiilarid Québecis
-
Paoay kirik Filipiinidel laiade tugipiilaritega, mis iseloomustavad 17. sajandi kohalikku stiili
-
Tugipiilarid Kairouani Uqba mošee lääneseinal Tuneesias
-
Tugipiilarid Kaarma kiriku läänefassaadil ja pikihoone läänenurkadel
-
Tugipiilarid Puhja kiriku läänenurkadel
-
Tugipiilarid uusgooti Tartu katoliku kiriku põhjaseinal
.jpg)
Viited muuda
Kirjandus muuda
- "Eesti arhitektuuri ajalugu", kirjastus Eesti Raamat, Tallinn, 1965