Bernt Notke (1435 Lassan – talv 1508/1509 Lübeck) oli saksa maalikunstnik ja skulptor.

Bernt Notke
Bernt Notke oletatav autoportree (ministranti kujutav fragment Gregoriuse missa teemalisest hävinud altarimaalist)
Sündinud 1435
Lassan
Surnud talvel 1508/1509
Lübeck
Rahvus sakslane
Tegevusala maalikunstnik ja skulptor
Tuntud teoseid "Surmatants" Niguliste kirikus
Tallinna Püha Vaimu kiriku altar (1483)
Bernt Notke "Püha Gregoriuse missa", millel paavsti mitrat hoidvat põlvitavat preestrit, kes vaatab pildist välja, on peetud Notke autoportreeks
Notke teos "Püha Jüri ja lohe" Stockholmi vanalinnas

Elukäik

muuda
  • u 1440 – Bernt Notke sündis Pommeri väikelinnas Lassenis
  • 1467 – esmamainimine Lübeckis, vastuvõtmine klaasijate ja maalijate tsunfti
  • u 1467 – Notke ja ta naine Agnes said kinnisvaraomanikeks
  • 1468 – Lübecki rae kiri Tallinna raele Notke sugulase preester Diderick Notkeni asjus. Kirjas on Notket nimetatud Lübecki kodanikuks
  • 1467–1475 – Notkele maksti maalimistööde eest Lübeckis
  • 1477 – pühitseti sisse Lübecki toomkiriku triumfirist
  • 1479 – valmis Århusi toomkiriku peaaltari retaabel
  • 1479 – Notke ostis Lübeckis Breiten Straßel asuva maja
  • 1483 – valmis Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltari retaabel
  • 1483–1484 Notke reisid Stockholmi
  • 14861489 Notket mainiti Lübeckis
  • 14911496 Notke töötas Stockholmis Rootsi riigi müntmeistrina
  • 1498 – Notke oli tagasi Lübeckis
  • 1505. aastast töötas Lübecki Peetri kiriku töödejuhatajana
  • 1509 – Peetri kiriku eestseisjad palkasid uue töödejuhataja, maikuus mainiti, et Notke on surnud

Looming

muuda

Bernt Notke loomeaeg langeb keskaja ja varauusaja, hilisgootika ja renessansi piirimaile.[1] Ühest küljest oli ta paljuski kinni keskaja kunsti kaanonites, ent teisest küljest katsetas julgelt uusi kunstilisi võtteid ja tehnilisi lahendusi.[1] Tema loomingut iseloomustab monumentaalsus, jõuline väljendusrikkus ja oma aja kohta uudsete materjalide kasutamine (maalikunstis lõuend, polükroomsete skulptuuride juures nahk, klaas, põdrasarved jm).[1] Notke oli eelkõige hiilgav maalija ja võimekas töökojajuhataja.[1]

Dokumentaalselt on tõestatud Notke töökoja autorsus järgmiste teoste puhul: Lübecki toomkiriku 17 meetri kõrgune triumfirist (1477), Århusi toomkiriku peaaltar Taanis (1479) ja Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltar (1483).[1] Stiililise võrdluse põhjal on talle omistatud ka Lübecki Maarja kirikus asunud maalid „Surmatants” ja „Püha Gregoriuse missa” (mõlemad hävinud), Stockholmi vanalinnas (Gamla stan) Suurkirikus (Storkyrkan) asuv Püha Jüri skulptuurigrupp, Tallinna Niguliste kiriku „Surmatants”.[1]

Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras, sealhulgas altar Trondenesi kirikus Harstadi lähedal.[viide?]

Stockholmi vanalinnas Österlånggatanil asub skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe".[viide?] Selle tellis Rootsi regent Sten Sture vanem, et tähistada Sture võitu Taani kuninga Christian I üle 1471 toimunud Brunkebergi lahingus. Selle skulptuurigrupi täpne koopia asub Lübeckis Katharinenkirches.[2]

"Surmatants" Niguliste kirikus

Viited

muuda

Välislingid

muuda