Püha Gregoriuse missa

Püha Gregoriuse missa ehk Gregoriuse missa on kristlikus ikonograafias esinev pilditüüp. Süžee tugineb pärimusele, mille kohaselt transsubstantsioonis kahtlema hakanud paavst Gregoriusele ilmus missa ajal Kristus lihalikul kujul oma kannatusriistadest ümbritsetud Valumehena[1]. Osal piltidel kujutatakse Kristuse küljehaavast verd karikasse nirisemas.

Gregoriuse missa motiiv puuskulptuurina
Mosaiik "Akra Tapeinosis" 'ülim alandumine', mis tänapäeval asub Roomas Santa Croce in Gerusalemme kiriku varakambris
Israhel van Meckenemi gravüür, suurim kümnest Gregoriuse missat kujutavast gravüürist

AjaloostRedigeeri

Selle motiivi alged kirjalikul kujul leiduvad juba Paulus Diaconuse kirjutatud Gregorius I eluloo vanimates käsikirjades, kuigi selles kirjeldatud ilmutus paavstile on verise sõrmelüli kujul elusuuruses Kristuse asemel. Pildiline kujutis on pärit Oriendist, Bütsantsi ikoonikunstist – varaseim Valumehe motiivi kujutamine on Rooma Santa Croce in Gerusalemme kirikus asuv 14. sajandi algusest pärit Bütsantsi mikromosaiik, mis on tuntud nimede all "Akra tapeinosis" või "Imago Pietatis". Sama pilti on peetud ka pärimuse tekke inspiratsiooniks.[2]

Eriti hoogsalt hakkas Gregoriuse missa motiiv levima 15. sajandi teisel poolel, nii altarimaalidel kui ka puu- ja vaselõigetena.

TeosedRedigeeri

Tuntumad selle motiiviga kunstiteosed on

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri