Disambig gray.svg  See artikkel räägib judaismi ja kristluse mõistest, Jeesus Kristuse kohta vaata artiklist Jeesus, muid tähendusi vaata lehelt Kristus (täpsustus).

Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid. Sageli tajutakse sõna "Kristus" Jeesuse nime osana või rööpnimena.

Kristus

Judaistlik taustRedigeeri

Judaistid ootavad Heebrea Piiblis kuulutatud Päästjat (messiat), kelles oleks ühendatud 3 ametit: preester, kuningas ja prohvet. Kõige esimesteks kristlasteks olid juudid, kuid neil oli keeruline veenda oma rahvuskaaslasi selles, et Jeesus ongi oodatud Kristus. Mitte-kristlikel juutidel oli raske uskuda, et mõnitamist, vägivalda ja tavalise kurjategija kombel ristilöömist kannatanud Jeesus saaks olla nende messias. Juutide arusaam messiast on kui poliitiline ja religioosne liider, keda kõik austavad ja kes juhiks juudid õiglasesse maailma. Juutide meelest on Jeesuse pidamine Kristuseks jumalatteotav. Enne kristluse tulekut ei olnud juuti, kes oleks uskunud, et saabuv messias kannatab ja sureb maailma pattude eest, et siis uuesti naasta.[1]

Kristlik tähendusRedigeeri

Kristluses on "Kristus" mõiste, mis käib Jeesuse kohta, rõhutades tema jumalikku missiooni. Kristlus saigi alguse Jeesuse samastamisest messiaga. Esimesena tunnistas Jeesuse Kristuseks apostel Peetrus.[2][3] Esimesed kristlased piirdusid usuga Kristuse olemasolusse ja ristisurma.

Erinevalt juutidest usuvad kristlased, et Jeesuse läbielatu on täpselt see, mis pidi Vana Testamendi prohvetiennustuste läbi juhtuma. Nad usuvad, et Vana Testament kuulutas prohvetlikult kannatava messia tulekut. Kuigi seal ei räägita konkreetselt kannatavast messiast, tõlgendavad kristlased näiteks psalmides mainitud õiglast meest, kes kannatab Jumala vaenlaste tõttu ning kes mõistetakse õigeks Jumala poolt, Kristusena (Ps. 22; Ps. 35; Ps. 69).[4] Algselt võisid need psalmid kirjutada juudid, kes kannatasid raskeid aegu ja iket ning leidsid kergendust kirjutades kurjadest inimestest ning väljendades lootust Jumala sekkumisele ja abile. Kristlased ei näinud psalmides mitte kunagiste juutide ängistuse väljendust, vaid prohvetliku ettekuulutuse täitumist õiglasest kannatajast.[1]

Kristus Uues TestamendisRedigeeri

 
Kristus ristil

Mõiste Kristus esineb Uues Testamendis 531 korral, nendest 51% Pauluse kirjades.[5] Pauluse kirjad on varaseimad Uue Testamendi kirjutised ja mõiste "Kristus" sage kasutamine näitab, et see ei olnud enam pelgalt tiitel, vaid nime osa. Võib eeldada, et terminit "Kristus" viidatuna Jeesusele kasutati kreeka keelt kõnelevate kristlastest juutide seas juba enne esimesi Uue Testamendi kirjutisi ja see oli religioosse sõnavara osa kristluse algusaastatel.

Apostlid Paulus ja Peetrus kasutavad mõistet "Kristus" eelkõige tekstilõikudes, mis viitavad Jeesuse kannatustele, surmale ja ülestõusmisele. See rõhutab tema messiaanlikkust ning on motivatsiooniks kristlastele välja kannatada raskusi Kristuse nimel.

Ka evangelistid viitavad Jeesusele kui Kristusele. Tiitli "Kristus" muutumisest Jeesuse nime osaks ja kristluse põhisõnavaraks annab tõendust ka Johannese evangeelium, kus see esineb 19 korda.[6] Võrdluseks Matteuse evangeelium esineb mõiste seitse korda, Luuka evangeeliumis 12 korda ja Markuse evangeeliumis 16 korda.

Jeesus ise endale Messia ehk Kristuse tiitlit ei anna, kuid tunnistab end selleks olevat vaid ühel korral (Mk 14: 61-61).

Tähendus kristlikus müstitsismisRedigeeri

Laiemas tähenduses viitab mõiste "Kristus" baasteadvusele, millest kõik on loodud maailmas tehtud. Mõiste eesmärk on säilitada ühtsustunne Looja ja loodu vahel. See on eriti oluline vaba tahet omavate olendite puhul, kellel on valikuvõimalus langeda eraldatuse illusiooni, luues läbi selle illusiooni, et nad on eraldatud oma allikast. Kristus-teadvus kindlustab, et kuitahes sügavale eraldatusteadvusse keegi ka ei laskuks, on tal alati võimalus tagasi pöörduda ühtsusse Loojaga, sest Kristus-teadvus on kogu loodu sees. Pole võimalik leida kohta, kust Kristus-teadvus usklikku ei võiks leida.

Kitsamas mõttes tähistab mõiste olendit, kes on saanud üle eraldatuse illusioonist ning on saavutanud Kristus-teadvuse. Kristus-teadvusel on olemas eri tasandid.[7] Kui olend omandab Kristus-teadvuse, siis võib öelda, et ta on Kristus. (When a being has attained the Christ consciousness, that being is said to have put on Christhood.)

Kristus gnostitsismisRedigeeri

Gnostikud ei uskunud Jeesusesse Kristusesse kui inimesse. Nad uskusid, et Kristus oli jumalik olevus, kes tõi teadmise (gnoosis) ülevalt. Jumalik saadik ei saanud olla inimene, tal ei saanud olla inimlikku keha, ta ei saanud olla sündinud ega saanud ka surra.

Ühtede gnostikute kohaselt ei olnud Kristus inimene, vaid ainult paistis nõnda. Ta lasi ainult paista, et ta tundis nälga ja janu ning et ta veritses ja suri. Tegelikult oli ta vaimne olend.

Teine ja levinum gnostikute arvamus oli, et kuigi Jeesus oli päris inimene, ei olnud ta sama kui taevane Kristus. Jeesus oli lihtsalt õiglane mees, kelle valis välja taevane Kristus, kes ka asustas tema keha. Kui Jeesus ristiti, laskus Kristus tuvina taevast ja asus temasse, andes Jeesusele võimed teha imetegusid ning õpetada gnoosist, mis oli vajalik lunastuse saamiseks. Enne Jeesuse surma lahkus Kristus temast, jättes Jeesuse kannatama ja surema.[1]

Krišna ja KristusRedigeeri

Mõned krišnaiitlikud autorid oletavad seost Krišna ja Kristuse nime vahel.[8]

KristoloogiaRedigeeri

Kristoloogia on teadus, mis uurib Kristuse olemuse küsimusi.[9]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 B. D. Ehrman (2000). The New Testament. A Historical Introduction to the Early Christian Writings. Oxford University Press. 
  2. E. Schweizer (1991). A Theological Introduction to the New Testament. Nashville: Abindon Press. 
  3. Uus Testament
  4. Vana Testament
  5. Joel B. Green (et al.) (1992). Dictionary of Jesus and the Gospels. Leicester: InterVarsity Press. 
  6. John Drane (1996). Jeesus
  7. "Kristus".
  8. "Christ and Krishna Connection".
  9. E. A. Livingstone (2000). The Concise Oxford Dictionary of the Christian Church. Oxford University Press. 

Kasutatud kirjandusRedigeeri

  • Christ and Krishna Connection. (13. 05. 2014) https://www.news24.com/MyNews24/Christ-and-Krishna-Connection-20140513
  • Drane, J. (1996). Jeesus.
  • Ehrman, B. D. (2000). The New Testament. A Historical Introduction to the Early Christian Writings. Oxford University Press.
  • Green, J. B (et al.). (1992). Dictionary of Jesus and the Gospels. Leicester: InterVarsity Press.
  • Kristus. http://visioonid.ee/kristus
  • Livingstone, E. A. (2000). The Concise Oxford Dictionary of the Christian Church. Oxfords University Press.
  • Piibel.
  • Schweizer, E. (1991). A Theological Introduction to the New Testament. Nashwille: Abindon Press.