Hans Wachtmeister (surnud 1590)
|
See artikkel räägib Rootsi feldmarssalist. Teiste samanimeliste kohta vaata täpsustuslehekülge Hans Wachtmeister. |
Hans Wachtmeister (surnud 3. mai 1590) oli vanast Eestimaa aadlisoost pärit[1] Rootsi feldmarssal Kahekümneviieaastase sõja ajal.
28. mail (t.a. 24. märts) 1578 tegi Rootsi kuningas Johan III tema kui Liivimaa aadlilipkonna rittmeistri naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks[2] ja konfirmeeris samal aastal talle Jüri kihelkonnas asunud Lagedi mõisa.[3]
1579. aastal võitles ta mõne nädala koos Hans Erikssoniga (surnud 1608) Peipsi järve mõlemal kaldal venelaste vastu[4][5] Kahekümneviieaastases sõjas.
1581. aastal määrati ta Rootsi vägede ülemjuhatajaks Eestimaal ja 27. juunil 1582 sai temast feldmarssal.[6]
Hans Wachtmeistrile anti pandile seni Heinrich Lievele kuulunud Liivi mõis Kullamaa kihelkonnas, kuna Lieven ei allunud Rootsi kuningale rootslaste võimu saabumisel, kuid 1582. aastal ostis mõisa tagasi Heinrichi poeg Eestimaa maanõunik ja ooberst Reinhold Lieve[7].
1588. aasta juunist kuni 13. oktoobrini oli ta kohusetäitjana ajutine Eestimaa asehaldur.[8]
Talle kuulusid peale Hiiumaa Pühalepa kihelkonna Aunaku mõisa (Ounack) pärusmõisa[9][10] ja 1578. aastast Harjumaa Jüri kihelkonna Lagedi mõisa ka Läänemaa Käina kihelkonna Vaemla ja Läänemaa Kullamaa kihelkonna Loodna, 1581. aastast Virumaa Viru-Jaagupi kihelkonna Põlula[11] mõis.
Perekond
muudaWachtmeistrite aadlisuguvõsast Hans Wachtmeisteri vanemad olid Aunaku mõisnik ja Liivimaa aadlilipkonna ooberst (1543–1550) Claes Wachtmeister ja Regina von Ahlefeldt, kes oli tõenäoliselt Taani oobersti tütar. Hansu vanaisa Axel Wachtmeister oli Aunaku mõisnik ja Saare-Lääne piiskopi residentsi Kuressaare linnuse komandant 1515–1520[13].
Ta abiellus Beata Stålarmiga (maetud 1610 Tallinnas), kes oli Soome asehalduri ja Rootsi riiginõuniku Erik Arvidsson Stålarmi (surn. 1566) ja Uusimaal Karjaas asunud Grabbacka mõisa pärija Beata Grabbe tütar. Abikaasa vend Arvid Eriksson Stålarm (1549–1620) oli aastatel 1592–1597 Narva asehaldur ning õde Christina oli abielus soomlasest Tallinna linnuse ja lääni asehalduri Hans Erikssoniga. Abielust Beataga sündisid:
- Beata Wachtmeister, abiellus Claes Claesson Ugglaga ja 1633 Porvoo Mickelsböle mõisniku ooberstleitnant Erik Mårtensson Boijega (1588–1647);
- Axel Wachtmeister (suri 1606 Soomes õnnetusjuhtumis).
- Claes Hansson Wachtmeister (surnud 1631), Eestimaa aadlilipkonna ooberst ja maanõunik; Eestimaa maanõuniku ja Björkö vabahärra Hans Wachtmeisteri (1609–1652) isa[14], Johannishusi krahvi, Lagedi mõisniku kindraladmiral Hans Wachtmeister (1641–1714) vanaisa.[15]
Viited
muuda- ↑ Ernst Heinrich Kneschke: Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon, 1996, lk.427
- ↑ Biographiskt lexicon öfver namnkunnige svenska män / Nittonde Bandet, lk.94
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Lagedi mõis (Jüri khk)
- ↑ Historisk tidskrift, 1881, lk.200
- ↑ Nordisk familjebok, 1921, lk.222
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.24
- ↑ Liivi mõis (Kullamaa khk)
- ↑ http://www.worldstatesmen.org/Estonia.html
- ↑ Saaga SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:112; 1583-1589
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kassari mõis (Pühalepa khk)
- ↑ Wachtmeister af Björkö nr 31, www.adelsvapen.com
- ↑ Leo van de Pas: Genealogics
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, lk.265–266
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.87
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.23
| Eelnev Gustaf Gabrielsson Oxenstierna |
Eestimaa asehaldur 1588 |
Järgnev Gustaf Axelsson Banér |