Ava peamenüü

Vabahärra Erik Gabrielsson Oxenstierna (umbes 15465. juuni 1594) oli Rootsi riigitegelane.

Sündis riiginõuniku ja admirali Gabriel Kristiernsson Oxenstierna (u.1506–1585) ja Beata Eriksdotter Trolle (u.1520–1591) pojana.

29. juunil 1561 sai ta isa Rootsi vabahärratiitli ja tema järglased immatrikuleeriti 1625. aastal vabahärrasuguvõsana nr. 1 Oxenstierna af Eka och Lindö nime all Rootsi rüütelkonda.[1]

28. augustist 1573, määrati sõjakomissariks Liivimaal. 22. juulist 1580 Tallinna linnuse komandant ja 15. juunist 1590 kuni 7. juulini 1592 Tallinna ja Eestimaa asehaldur.

Ta maeti Linköpingi toomkirikusse (rootsi Linköpings Domkyrka).

Talle kuulusid Lindö, Björnö, Årsta ja Eka mõisad.

PerekondRedigeeri

Abiellus 9. oktoobril 1575. aastal Bengta Geraga (sünd. u.1545), kes oli Rootsi riiginõuniku, laamani ja Viiburi asehalduri Karl Holgersson Gera (u. 1525–1566) ja Kristina Bengtsdotter (Färla) (sünd. u. 1530) tütar. Bengta ema Kristina oli 1563. aastal Liivimaal Rootsi sõjaväe ülemjuhatajaks olnud Åke Bengtsson Färla õde[2] ja õde Beata oli 1573. aastal abiellunud Eriku venna Kristeriga, hilisema Narva linnuse ja lääni asehalduriga.[3] Abielust sündisid:

  • Christiern Eriksson Oxenstierna (u.1576–1598)
  • Kerstin (u.1578–elas 1629), aastast 1595 Nils Mauritzson Stake abikaasa
  • Anna (1580–1618), aastast 1605 Broder Andersson Rålambi (1568–1647) abikaasa
  • Carl Eriksson Oxenstierna (1582–1629), riiginõunik, vürstlik nõunik, riigiarhiivi juht
  • Åke Eriksson Oxenstierna (1583–1653), kolonel, Viiburi, Savonlinna ja Kymi mõisa lääni asehaldur 1634–1637
  • Beata (1591–1652), õukonnadaam
  • Ebba (1592–1670)
  • Carin (u. 1593–1629), aastast 1610 riiginõunik Nils Andersson Lilliehööki (1561–1619) abikaasa
  • Märta (u. 1593–1620), Upplandi, Närke ja Värmlandi ratsaväeülema Isak Axelsson Silfversparre (u.1500–1642) abikaasa[4]
  • Gabriel Eriksson Oxenstierna (1594–1630), kammerhärra

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri